Artiklis väidetakse, et WHO pakkus Valgevenele 92 miljonit dollarit altkäemaksu, et Lukašenko kehtestaks riigis samasugused piirangud nagu Itaalias. Hiljem olevat sellest summast 10 korda suuremat pakkunud Maailma Valuutafond. Uudis olevat ilmunud Valgevene riigimeedias 17. augustil.

Kuidas on asi tegelikult?

Vaatasime läbi kõik uudised, mida 17. augustil Valgevene riiklik telekanal eetrisse lubas. Nende seas ei olnud teadet WHO, IMF või Maailmapanga kohta.

17. august oli see päev, kui Valgevene riigipeale traktorivabrikus hüüti: “Уходи!”. Ei leidunud nuppu sellestki.

Koroonaviiruse kohta leidus teateid küll, kõik eksitavad või valed.

Riigis, kus pikalt koroonaviirust eitati, mõõdetakse viirusesse nakatunuid teisiti — nakatunute asemel peetakse pealkirjades arvet tervenenute üle. Nii teatabki 17. augusti teade koroonaviiruse kohta hoopis seda, et Valgevenes on tervenenud viirusest juba 67 149 inimest, teste on tehtud 69 589 inimesele ning surnud on 613 inimest. Seda, et tol päeval haigestus viirusesse üle 70 inimese, teade ei vahenda.

Järgmises koroonaviiruse kohta käivas uudistelõigus teatab diktor, et Maailma Terviseorganisatsioon ei soovita enam viiruse vastuvõitlemisel karantiini. Sellist asja pole WHO öelnud ning tuletas 13. augusti pressikonverentsil meelde täpselt vastupidist — nakatanuna tuleb vältida sotsiaalseid kontakte.

Vaatasime läbi ka kõik uudised, mida avaldas 17. augustil riiklik uudisteagentuur Belta. Sellist uudist, mis ütleks, et WHO pakkus Lukašenkale raha, pole üle viiekümne uudise hulgas ilmunud. Koroonat puudutavaid uudiseid leiab, näiteks räägitakse haiguse olukorrast Bulgaarias ning Venemaal.

Seega väide eestikeelse uudise juhtlõigus “17. augustil avaldas Valgevene agentuur mõtlemapaneva informatsiooni…” ei vasta tõele.

17. augustil ilmus video Lukašenkast saksakeelses vandenõulises portaalis, mis on seotud Qanon liikumisega. Sinna leidis see tee Facebookist, kuhu oli üks Qanoni Saksamaa jälgijate hulka kuulunud inimene selle riputanud.

Me ei ütle, et video ise oleks võltsitud. Seda pole avaldatud Valgevene meedias 17. augustil

Olulisem aga veelgi — selle tõlge on vale, mistõttu on Lukašenka ütlused rebitud kontekstist välja.

Videos ei räägi Valgevene president WHO-st. Ta räägib Rahvusvahelisest Valuutafondist. Ta ütleb, et IMF on talle teinud pakkumise aidata Valgevenet 940 miljoni dollariga, et Valgevenel oleks võimalik võidelda koroonaviirusega.

“Valgevenel avanes võimalus taodelda IMF-ilt kiirkorras 940 miljonit dollarit. Selle raha eest tahetakse, et me tegeleksime viirusega. Selle pakkumise sees seisab juba nõue, et me teeksime nagu Itaalias. Ma ei taha — jumal hoia — et korduks selline situatsioon nagu Itaalias. Meil on oma riik, oma olukord. Maailmapank on valmis meid finantseerima kümme korda rohkem, et me võitleksime selle haigusega. Aga IMF tahab, et me võtaksime selle raha vastu, et me paneksime inimesed karantiini, kehtestaksime komandanditunni,” sõnas ta.

Sellele, et numbrid on loos valed, viitavad ka kommenteerijad, kuid veaparandusi pole sisse viidud.



IMF tõepoolest abi pakkus, kuid Valgevene seda ei saanud

IMF tuli märtsis välja abipaketiga, et aidata keerulises majandusolukorras riike. Valgevenelased taotlesidki aprillis 900 miljonit dollarit pärast riigieelarve kärpimist, kuid pole senini paketikõlbulikuks hinnatud.

Lukašenko võis praalida, et abi vastu võtta ei taha, kuid riigimeedia vahendas, et mais taodeldi abi 600 miljoni dollari väärtuses.

Valgevene sai mais toetuse ka Maailmapangalt. See, mida Lukašenko lubas olevat kümme korda suurem, oli tegelikkuses kümme korda väiksem. Arengumaadele rahandusabi andev organisatsioon eraldas Valgevenele 90 miljonit dollarit.

Rahalisele eraldisele eelnes blogipostitus, mis loetles meetmeid, mis aitaks Valgevenel koroonaviirusega võidelda. Need olid: Valgevene võiks soetada Maailmapanga toetuse eest isikukaitsevahendeid, viia sisse sotsiaalse distantsi nõue ning pakkuda sotsiaalmajanduslikke toetusmeetmeid oma kodanikele.

Nende hulka ei kuulu ei karantiini ega komandanditundi.

Pärast Maailmapanga toetust väisasid WHO ekspedid Minski, et seal jagada näpunäiteid, kuidas paremini kriisiga tegeleda. Riigimeedia vahendas samuti, et WHO esindajad Minskis käisid.

Euroopas on IMF-i abipaketi vastu võtnud näiteks Ukraina, Montenegro, Kosovo, Albaania.

Otsus: artikkel on täis valeväiteid.