Facebook

Facebookis ringleb postitus, mis väidab tõeselt, et koroonaviiruse tõttu haiglasse sattuda või sellesse surra on suurem tõenäosus rasvunud inimestel. Seejärel väidab postitus ekslikult, nagu oleks riiklikult keelatud olnud liikumine ning trenni tegemine. Kirsiks tordil nimetab postitus maske ja sotsiaalset distantseerumist mittetõhusaks haiguse vastu võitlemise meetmeks.

Postitus on jõudnud ligi 17 000 inimeseni.

Alustame väidetest.

Tehakse järgmised faktiväited:

1. Ülekaal ja COVID-19. Public Health Englandi raport tõdeb, et inimesed, kelle kehamassindeks on 35-40 on 40% suurema tõenäosusega riskis surra COVID-19nesse

- Kui KMI on üle 40, on risk viirusesse surra 90% kõrgem kui tavakaalus olevatel inimestel

- Rasvumise piiril olevatel inimestel on 5x suurem tõenäosus jõuda haiglasse;

4. Keelatud on olnud vaba liikumine ja treeningud;

5. Viiruse vastu võitlemisel sotsiaalne distants ja maskid ei inimesi ei kaitse;

6. Grippi haigestumine ja surevus ei ole aastate jooksul vähenenud hoolimata gripivaktsiinist, mida on pakutud juba aastakümneid.

Kuidas on asi päriselt?

Ülekaal ja COVID-19

Public Health Englandi raport tõdeb, et ülekaalulisusel, kehamassiindeksil, aga ka teistel põetavatel haigustel, on seos. UUringus vaadeldi inimesi, kelle kehamassiindeks on üle 30, mis tähendab rasvumist.

Kehakaalu ning COVID-19 raskusastme seost on uuritud vähe. Public Health England, mis on võrreldav Eesti Tervise Arengu Instituudiga, toetus oma töös üheksale varasemalt avaldatud tööle, mis KMI ja COVID-19 seoseid uurivad. Tasub rõhutada, et tegemist pole eraldiseisva uuringuga, vaid teadlaste poolt koostatud uuringute kokkuvõttega.

New Yorgis kirjutatud uuringu põhjal tuuakse ÜK raportis välja, et inimesed, kes on rasvunud või tugevalt rasvunud satuvad 4-6 korda suurema tõenäosusega haiglasse. Samal ajal täheldati, et inimese tõenäosus haiglasse sattuda suureneb tema vanusega.

Suurbritannias järeldati, et rasvunud patsientide tõenäosus COVID-isse surra on 33 protsenti suurem kui normaalkaalus olevatel patsientidel. See number on aga hiljem kahtluse alla seatud, sest poolel valimis esinenud patsientidest polnud täpne KMI teada ning see lisati tagantjärgi.

Suure kehamassindeksiga patsientide suurem suremus tuleneb ka diabeedi arvelt. Ohtlikud on nii 1. kui ka 2. astme diabeet, kuigi neist just viimast elustiili ja ülekaalulisusega kaasaskäivaks haiguseks peetakse. Oht koroonaviirusesse surra võib kasvada diabeedi korral kuni viis korda.

Kuigi Facebookis toodud väited on õiged, need toetuvad uuringutele, mis on tänase seisuga kahtluse alla seatud. Sellise formuleeringu leiab ka Ühendkuningriikide valitsuse pressileheküljelt. Seega on tõsi, et ülekaal mõjutab koroonaviiruse põdemist, kuid mängu tulevad vanus, sugu, teised haigused.

Eelmisel nädalal USA-s avaldatud uuring järeldas, et alla 60-aastased mehed, kelle KMI on üle 40, võivad 90 protsenti suurema tõenäosusega koroonaviirusesse surra, kui inimesed, kelle kehamassiindeks on 18-24.

Ülekaaluliste naiste seos COVID-i suremusega KMI tõttu pole nii otsene, sest naiste üleliigne rasv asetseb kehal teisiti, ülakeha asemel pigem alakehas. See, aga ei tähenda, et ülekaal naisi ei mõjutaks, oht on lihtsalt mõnevõrra väiksem.

Seega tõepoolest, postituses toodud väited vastavad ühe uuringu järgi tõele. Suremuse protsendimäär küll erineb erinevate uuringute järgi, kuid kehakaal ning sellega kaasnevad üleliigsed kilod võivad põhjustada suuremat suremust.

Kehamassiindeksi ning intensiivravisse sattumise seos
Public Health England

Vaadates aga teisi väiteid, on asi keerulisem.

Keelatud sport

Vaba liikumine ja treeningud pole Eestis keelatud olnud ka eriolukorra tipus. Metsajooks ning kepikõnd on alati olnud lubatud ning keegi pole keelanud võimelda. Tõsi, spordiklubid olid kinni. Suuremad klubid pakkusid oma liikmetele koduseid treeninguid, koolilapsed suunati õues rahmeldama, et ekraani tagant välja saada.

See on meelevaldne väide, mis tõele ei vasta.

Maskid ja sotsiaalne distants ei kaitse

Maskid on viiruse levikut vähendav meede, mitte seda vältiv meede. Maskide tõhusust oleme varasemalt juba korduvalt tõestanud, viimati siin.

Maskid vähendavad viiruse levikut
Nebraska Medicine Society

Sarnaselt maskidele on sotsiaalse distantsi hoidmine vältiv, mitte välistav meede. Maskid on sotsiaalsest distantsist tõhusam valik, kuid ei välista sotsiaalse vahemaa hoidmise vajadust. Nii on mitmed riigid vähendanud vahemaad, mida peaks võõraga hoidma, WHO nõue on vähemalt üks meeter. Nii on Eesti 2-meetrise soovitusega üks kõrgemate seast.

COVID-19 suuremat levikut on täheldatud lähikontaktsete hulgas, see tähendab omavahel tihedalt suhtlevaid inimesi, kelle vahemaa on suure tõenäosusega väiksem kui 2 meetrit. Sotsiaalse distantsi vahemaa pikkus pandi paika pandeemia alguses, kui arvati, et SARS-CoV2 levib peamiselt suurte osakestena, mille levikut vahemaa hoidmine tõhusamalt takistab. Meenutades, polnud ka maskide osas terviseorganisatsioonide seisukohad nii ühesed. Tänaseks on ilmnenud, et COVID-19 levib ka aerosoolidena, mis tähendab mitme erineva meetme täitmist korraga. Nii on oluline maskide kandmine vajadusel, käte pesemine ning rahvastatud siseruumide vältimine.

Need meetmed koos on tõhusad ja aitavad leviku eest kaitsta.

Gripivaktsiinist pole tolku olnud, kuidas saaks siis koroonastki võitu?

Viimane väide, mida vaatleme, puudutab grippi. Postitaja väidab, et sarnaselt gripiviirusele on koroonaviirus tulnud, et jääda. Ta väidab, et gripivaktsiini on pakutud juba aastakümneid, kuid sellest pole kasu olnud.

Gripivaktsiin on tulemusi andnud. Näiteks võrreldes hooaegade 2018/2019 ning 2017/2018 vahel, vähenes haigestunute arv 5 protsenti, haiglaravi vajas suisa 14,7 protsenti vähem inimesi, suri 39,4 protsenti vähem inimesi. Mõne aasta eest mindi Eestis üle neljavalentsele gripivaktsiinile, mis kaitseb kahe A- ja kahe B-gripi tüve vastu. Võrreldes varasemalt kasutatud kolme gripitüve vastu kaitsvatele vaktsiinidele, vähenes gripisuremus 0,15-6,5%.

Uuritud on ka vaktsiinide tõhustust laste peal, 2010. aastal viidi läbi uuring, milles süstiti osale 6-17-aastastele lastele kolmevalentset gripivaktsiini, teisele osale platseebovaktsiini. Esimesel grupil esines tol hooajal grippi 48 protsenti vähem.

Eestis on gripivaktsiiniga hõlmatus Euroopas üks madalamaid, seda just hooldekodudes ning meditsiinipersonali hulgas. See näitab, et kuigi vaktsiin on tõhus ning töötab, siis saaks see Eestis näidata paremaid tulemusi.

Terviseamet täpsustas, et postitus on õige selles osas, et esimesed vaktsiinid tulid tõepoolest kasutusele aastakümneid tagasi. Elusvaktsiine kasutati USA-s aastatel 1936 - 1957.

Eestis kasutatakse täna inaktiveeritud vaktsiini, mida hakati esmakordselt kasutama 1990ndatel.

Otsus: postitus on eksitav. Kindlasti on ülekaalulisus probleem, oleme Eestis sellega Euroopas kolmandal kohal. Aga koroonaviirus ei mõjuta ülekaalulisust ning mõlemaga võitlemine omamoodi oluline. Postituse alguses esitatud väited on õiged, kuid lõpus toodud järeldused valed ning seetõttu eksitavad lugejaid.