Arvuti juhtimine mõtete või silmadega on reaalsus, mitte ulme

Tallinna ülikooli laboris õpetatakse, et arvutit ei pea juhtima tingimata hiire või klaviatuuriga.

Pea kogu personaalarvuti ajaloo jooksul on selle kaks kõige tähtsamat osa olnud nuppudega karp ja plastist poolkera. Ehk klaviatuur ja hiir, mille abil inimene saab arvutile käske anda. Viimane suurem läbimurre inimeste ja arvutite suhtluses jääb paari aasta taha, kui massidesse levisid puutetundliku ekraaniga telefonid ja tahvlid. Näpuga ekraanil oleva katsumine pole midagi kardinaalselt uut, kuid nutiseadmetega on sellest saanud igapäevanähtus. Ometi on veel teisigi viise, kuidas inimese reaktsioon, tahe või mõtted arvutile bittidena arusaadavaks teha. Ja neid ei pea otsima NASA kosmosetehnoloogia hulgast, vaid leiab kasvõi Tallinna ülikoolist (TLÜ).

TLÜ interaktsioonidisaini labori doktorant Mati Mõttus juhatab mind lauani, millel tundub olevat tavaline lauaarvuti. Ainsana torkab komplektis silma klaviatuuri ja monitori vahel olev must tahukas, mille klaasist külg on pööratud minu silmade poole. See on Mirametrix Eyetracker S2, mis jälgib infrapunakaameraga arvuti ees oleva inimese silmi ja edastab info tarkvarale (eye-tracking).

Loe edasi, mis viisil saab arvutit juhtida mõtete teel, mis kasu on arvutikasutaja silmade jälgimisest ja mida Tallinna ülikoolis selliste seadmetega tehakse.