Ent laiemalt vaadates võib nii rahvusvaheliste kui ka kohalike väljaannete puhul näha uue formaadi – digilehe laienemist.

Parem vormistus ja selgus eristab digilehti ka lihtsalt online-uudiste voost.
Mõtteline stardipauk käis 2011. aastal, kui Apple tõi välja esimese laiatarbe-tahvel­arvuti iPad, millele lehelugejad ja kirjastajad panid suuri lootusi. Käes hoitavalt suurema formaadiga puutetundlikult ekraanilt pidi digiväljaandeid olema mugavam lugeda ja sirvida.

Tahvelarvutite tähelend pole siiski kujunenud nii silmipimestavaks, nagu neli aastat tagasi usuti. Tahvlite kõrval on ikka veel kasutusel tavalised süle- ja lauaarvutid ja üha tähtsamaks muutuvad mobiilid.

Digilehe formaat on sellest võitnud: see pole seotud ühe elektroonikavahendiga (tahvelarvuti), vaid pakub eri seadmetes paremat, alguse ja lõpuga lugemiskogemust. Parem vormistus ja selgus eristab digilehti ka lihtsalt online-uudiste voost.

Agressiivne strateegia

Väga agressiivselt ja edukalt on oma digiväljaannete strateegiat teostanud Guardian ja Financial Times Suurbritannias ning New York Times USA-s. Suurepäraseks edulooks peetakse just Financial Timesi (FT), mille roosal paberil oli veel mõni aeg tagasi nahkses tugitoolis istuvate peadirektorite maine. Ometi suutis väljaanne teha nii eduka digipöörde, et kogus 2013. aastal peaaegu poole käivet digilehega. Edu võti ei seisnenud tehnilistes lahendustes, vaid sisus. FT ajakirjanikud tegid igaüks oma valdkonnas nii head tööd, et võisid end pidada maailma parimateks. FT pole kunagi andnud oma digilehte tasuta, kuigi ülejäänud meedia peab seda ainuvõimalikuks. Võib-olla kõige sobivam kinnitus selle kohta, et FT strateegia on olnud õige, tuli tänavu juulis. Suur Jaapani finantsväljaanne Nikkei, mis avaldab muide ka kuulsat Nikkei aktsiaindeksit, ostis FT 1,2 miljardi euro eest.

Digilehtede eripära on, et ajakirjanike tööd saab lugejatele esitada üha uute formaatidega. Näiteks sobib kasvõi Eesti Päevalehe uus õhtune väljaanne, aga samasuguseid näiteid leiab ka mujalt maailmast. Populaarne ja sisukas majandusajakiri Economist annab välja äppi Economist Espresso. See äpp teeb iga päev lühikese ja konkreetse ülevaate maailma päevakavast. Midagi samalaadset teeb New York Times, kellel sai valmis äpp NYT Now. Selle sisu on toimetajate n-ö käsitsi valitud (erinevalt Facebooki jt algoritmide soovitustest) lood, mis on parajasti kõige tähtsamad või huvitavamad.