19.12.2018, 00:05
Eesti kliimateadlane: „Pariisi kliimalepe oli ilus lugu, Katowice lepe paneb paika, kuidas asjad tehtud saavad.”
2030. aastaks tuleks kasvuhoonegaase vähendada umbes poole võrra ning 2050. aastaks peaks süsiniku emissioon olema nullis.
FOTO:
Enne Katowice kliimakonverentsi spekuleeriti, et uued lepped saavad Pariisi omadega võrreldes olema palju radikaalsemad. ÜRO kliimakonventsiooni teadus- ja tehnoloogiakomisjoni aseesimees ja Cambridge’i ülikooli teadlane Annela Anger-Kraavi arvab, et ootusi võis peamiselt petta see, et inimesed ei saa kahe leppe omavahelistest seostest aru. „Pariisis leppisid riigid kokku, kuhu me jõuda tahame. Praegu panime paika, kuidas me sinna jõuda tahame. Põhimõtteliselt lepiti Poolas kokku Pariisi leppe reeglistik – mida tuleb teha selleks, et me need asjad tehtud saaksime, mis Pariisi leppes kirja saime,” selgitab ta.