DNA-d uurides saab dekodeerida inimkonna ajaloo saladusi. Sküüdi-sarmaadi haud Perevolotšanis Uuralite lõunapoolses eelmäestikus Venemaal Foto: Nikita Savelev

Sküütidest kirjutasid juba Antiik-Kreeka ajaloolased, sealhulgas ajaloo isaks kutsutud Herodotos. See oli sõjakas ja võimas rändhõim, kes on ilmselt enim tuntud oma ratsa võitlemise oskuse poolest, mis võimaldas neil stepid täielikult vallutada. Sküüdid hirmutasid isegi võimsaid impeeriume, näiteks pelgasid neid egiptlased. Assüüria impeerium leidis nende käe läbi oma lõpugi, kui aastal 612 e.m.a hävitasid sküütide, meedialaste ja babüloonlaste ühisväed nende armee ning rüüstasid pealinna Ninive, mis oli toona maailma suurim ja võimsaim linn. Võimu tipus allutasid sküüdid endale suure osa Kesk-Aasiast, Lõuna-Venemaast ja Ukrainast.

Arheoloogid on sküütide elualadelt leidnud näiteks kurgaane ehk kääpaid, millest on leitud hõimule omaseid loomamotiive kujutavaid kuldesemeid ning pere- või hõimumärke ehk tamgasid. Kuid need leiud räägivad vaid osa sellest loost, kes sküüdid tegelikult olid. Saamaks täielikumat pilti sellest tohutu elualaga rahvast, kes on mõjutanud mitut nüüdseks välja kujunenud rahvust, keelt, kultuuri ja inimrühma, on vaja neid uurida mitmel rindel. Siinkohal ulatasid ka eestlased abikäe.

Avalehele
15 Kommentaari