Hiina linnad aina kerkivad (ja raiskavad ohtralt vett). Ja siis jälle vajuvad. Foto: REUTERS/SCANPIX

Peking (hiinapäraselt Běijīng) sai praeguse nime 1403. aastal ja tähendab tõlkes põhjapoolset pealinna vastandina lõunapoolsele pealinnale Nankingile (Nanjing), mis teatavasti kaotas oma tähtsuse kommunistide võimuletulekuga 1949. aastal. Veel pool sajandit tagasi elas Pekingis viis miljonit, nüüd 18 miljonit, koos äärelinnadega juba ligemale 25 miljonit inimest.

Linnastumine, mida võib ehk pidada progressi vormiks, on kasvatanud Hiina pealinna sisemisi probleeme. Hiina kiire majanduskasvu nimel tööstuse arendamise tõttu on sealne õhk saastunud, mikroosakesed teevad inimesi haigeks ja sunnivad igapäevases liikluses kaitsemaske kandma. Jõed on täis prügi ja mürgiseid kemikaale, liiklusummikud on sagedased. Rahvamass, mis iga päev Pekingi tänavail liigub, on muu maailma jaoks harjumatult suur. Autostumine on alles viimaste aastate suur mure.

Avalehele
0 Kommentaari