Isiklik küberjälg saagu inimestele kontrollitavaks

Nagu päris maastikul liikuja, jätab ka iga internetis kondaja endast maha jälje, ent see pole mõistagi füüsiline, vaid digitaalne. Kolmapäeval, 30. augustil algaval konverentsil MyData tahetakse inimestele kontroll oma küberjäljerea üle tagasi anda.

Vähe sellest, et kasutajal võiks internetis tema kohta salvestuvatest andmetest parem ülevaade olla, saaks iseenda kohta kogutud andmed enda kasuks töölegi panna. Suund inimkesksuse poole pole tähtis ainult orwelliliku lauskontrolliühiskonna vältimise soovist, vaid ka seepärast, et tuleval kevadel jõustub euroliidus uus andmekaitsemäärus (GDPR ehk General Data Protection Regulation). See mõjutab kõiki organisatsioone, kes töötlevad klientide ja kasutajate isikuandmeid. Tallinna ülikoolis algaval konverentsil arutatakse, millised võimalused ja proovikivid selle kõigega kaasnevad. Kõikjalt maailmast tuleb Tallinnasse ja 1. septembrist Helsingisse kokku üle 800 inimese.

MyData 2017 kaaskorraldaja Tanel Mällo, kas võib öelda, et teie eesmärk on justkui inimestele nende internetti jäetava jälje tagasiandmine?

Jah. Selleks on palju teid. Praegu on isikuandmetega seotud raamistiku tehnilised lahendused üles ehitatud nii, et teenuseid pakkuvad organisatsioonid koguvad ja kasutavad andmeid suuresti üle inimese pea. Tulemuseks on ebavõrdsus, mis on üksikisikule ebameeldiv. Õigusruumi järgi on inimestel küll juba pikemat aega hästi suured andmeid puudutavad õigused. Nõudlus olukorra süsteemseks muutmiseks on aga vähene, sest keskmisel inimesel puudub teadlikkus endaga seotud andmetest ja nende kasutamisest. Aga kui inimeste teadlikkus paraneb – ja niisuguste sündmuste kaudu nagu MyData konverents see paranebki –, siis on see ühelt poolt meie põhiõiguse rakendamine, teiselt poolt annab see aga paremad teenused ja kokkuvõttes läbipaistvama ühiskonna.