Google Glassi uus versioon, millel on ees optilised klaasid. Foto: AP/SCANPIX

Tehnoloogiaväljaande Recode allikate sõnul oli Google’i eesmärk 400 miljoni dollarise (292 mln euro) tehinguga eelkõige värvata maailma parimaid tehismõistuse arendajaid. Google on 2013. aasta jooksul ostnud ka teisigi firmasid, mis flirdivad tehismõistuse piirimail ja mille tehnoloogiad "õppimisvõimelised".

DeepMinds Technologies oli Google'i jaoks kõige suurem ostutehing Euroopa Liidust (tegemist on Suurbritannia firmaga, mis on kõigest kaks aastat vana) ja koguarvestuses suuruselt kaheksanda ostuga.

Kõige rohkem maksis Google Motorola Mobility eest mais 2012 - 12,5 miljardit dollarit. Suuruselt teine ost Google'i jaoks oli Nest, mis tegeleb nutikate kodulahendustega, sealhulgas näiteks termostaatide ja suitsu- ja vingugaasi anduritega. Nesti eest maksis Google 3,2 miljardit dollarit. 3,1 miljardit dollarit läks Google'ile maksma DoubleClick, mis on veebireklaami keskkond. Üle miljardi maksis Google ka YouTube'i eest, täpsemalt siis 1,65 miljardit dollarit.

Kui ülevalpool mainitud firmade tegevusvaldkonnad ühtivad üsnagi arusaadavalt Google'i võimalike plaanidega, siis mõned patendid, mille tehnoloogiahiid on endale saanud, tekitavad veidi suurema küsimärgi. 

Toome siinkohal mõned näited (ja ei pretendeeri kindlasti nimekirja täielikkusele, sest MIT Technology Review väidab, põhinedes USA patendiameti andmetele, et Google saab enda omandusse praeguseks umbes 10 patenti päevas) kummalisematest patentidest, mis Google on võitnud.

Kätega sümbolite moodustamine

Aastal 2011. andis Google sisse taotluse "Kätega moodustatud žestid, mis tähistavad midagi olulist" patendeerimiseks. Sinna alla võiks kasvõi käia kätega südamekujutise tegemine. See patent soetati Google Glassi seadme jaoks. Google Glassi kasutaja peaks žesti tegema seadme videokaamera vaateväljas, et seda märgistada ja seejärel objektist pilt teha (misjärel saab seda kas Instargrami, Twitterisse või Facebooki postitada).

Virtuaalne sotsiaalmeediasse postitav abimees

Aastal 2011 sai Google patendi kasutajate tegevusel põhineva automaatsete ettepanekute genereerimise tehnoloogiale (Automated Generation of Suggestions for Personalized Reactions in a Social Network). Digitaalne sotsiaalne abimees vaatab inimese postitusi, otsib üles asjakohase informatsiooni ja annab soovituse võimaliku "isikliku" vastuse jaoks, mis põhineb kasutaja vastuste eelneval stiilil.

Silmade liikumisel põhinev reklaamimüük

2013. aastal sai Google patendi silmade liikumist jälgivale tehnoloogiale, mis salvestab silmade liikumise põhjal kõik, mida kasutaja vaatab (nt Google Glassi abil). Kuigi reklaamimaailmas räägitakse juba ammu silmade liikumisest ja ekraaniosadest, mida kasutaja vaatab, on nüüd reklaamisisu näinud silmapaaride lugemine läinud väga täpseks. Samuti suudab tehnoloogia mõõta ka pupillide laienemist, mille põhjal saab teha järeldusi, milline oli kasutaja emotsionaalne reaktsioon nähtud sisule.

Restoraniarve lahku lööv rakendus

Tarkvararakendus, mis jälgib ja haldab gruppide kulutusi, sai Google'i omaks 2013. aastal. Lisaks sellele, et rakendus arvutab, kui palju keegi grupis võlgneb restoranile, kannab see automaatselt raha ka üle ühisarvet maksva inimese kontole.

Ilmastikuoludele vastavad reklaamid

2008. aastal sai Google patendi rakendusele, mis aitaks nutitelefonidele vastavate andurite paigaldamisel müüa ilmastikuoludele vastavaid reklaame. Sensorid mõõdaksid temperatuuri, õhuniiskust, heli, valgust ja õhu keemilist koostist kasutaja ümber. Andmed saadetakse tagasi Google'ile ja näiteks palavas ning niiskes keskkonnas olevale inimesele näidatakse konditsioneeride pakkumisi.

Kurgule tätoveeritud mikrofon

Elektroonilised tätoveeringud, mida saab ühendada mobiilse seadmega ja mis töötavad mikrofonina, on naha all olevad väikesed elektroonilised seadmed, mida saab ka kaelakee või krae sisse panna. Nende sees on mikrofon ja juhtmevaba saatja ning tehnoloogia peaks mürarohketes keskkondades parandama hääljuhitavate seadmete töökvaliteeti. Digitaalse tätoveeringu loojate sõnul saaks neid seadistada ka registreerima näiteks liigutusi või muutusi kehatemperatuuris ning potentsiaalselt kasutada ka valedetektoritena.

Käe peale projitseeritud klaviatuur

2013. aastal patendeeris Google virtuaalsete sisendite meetodite ja süsteemide seadme, mille abil võib Google Glass teha inimkäest nutitelefoni puutetundliku ekraani analoogi, mida saab kasutada teise käega.

Mõnede ülalpool mainitud patentide kõrval tunduvad Google'i isesõitvad autod, nutikad silmaläätsed ja vananemisvastased tehnoloogiad isegi vägagi igapäevased.

Kõige rohkem patente hoiab USA-s hetkel enda käes IBM. Samsung on teisel kohal ja Canon kolmandal. Google on patentide arvult kõigest Ameerika Ühendriikides 11. kohal ning Apple 13. kohal. Vaata ka, milliste patentide taotlused Google'i poolt on praegu lahtised.