Ene Kaas Lüllemäe rahvaõpistu käsitöötoas, kus neil on oma tikkimismasin ja õmblusmasin. Foto: Helve Laasik

Miks see peab nii olema, sellest Valgamaal Lüllemäel tegutseva rahvaõpistu eestvedaja Ene Kaas aru ei saa. „Harvad pole olukorrad, kui koolitustele tuleb ette teatamata kontroll ja hakkab näpuga järge ajama. Kui Euroopa Liit paneb abile oma nõudmised, siis Eesti oskab need omakorda veel hullemaks väänata.”

„Vabaharidusliitu asutades oli tähtsaim inimeste vaba tahe midagi koos teha, õppida ja areneda. Kui paneme ette, et sa pead omandama nii palju matemaatilisi oskusi, digioskusi, siis kaob vabadus. Inimene ei taha, et talle kõik ette öeldakse, siis kaob igasugune loominguline moment. Praegu on kõik ühte potti pandud. Vahet pole, kas õpin kutseõppeasutuses kutset või tulen kursustele oma teadmisi täiendama, tingimused on samad. Kuid inimene peab kodunt välja saama, oma teadmisi täiendama, et ta ei nüristuks,” tõdeb Kaas.

« Avalehele 1 Kommentaari