Bulgaariast leitud alla poolesentimeetrise läbimõõduga ehteosa on pärit aastaist 4500–4600 eKr, nii et bulgaarlased hindavad selle vanuseks 6500–6600 aastat. Foto: REUTERS/SCANPIX

Seni vanima kuldeseme tiitlit hoidnud ehe oli samuti Bulgaariast pärit ning see leiti Varna linna lähistel asunud iidsest surnuaiast 1972. aastal. Bulgaaria teaduste akadeemia professor Javor Bojadžijev ütles aga Reutersile, et äsjane leid, mis tehti Lõuna-Bulgaarias Junatsite küla lähedal, on Varna kullast kindlasti vanem. See tähendab, et kõigest neljamillimeetrise läbimõõduga rõngal on oluline koht kogu inimkonna metallikasutuse ajaloos. See on pärit aastaist 4500–4600 eKr. Varna leid on umbes 200 aastat noorem.

Bojadžijev ütles, et väljakaevamiste paigas elas kõrgelt arenenud kultuuriga rahvas ja nende kodupaik oli Euroopa esimene linnalaadne asula, moodsa linna prototüüp. Ja seda umbes tuhat aastat enne kuulsaid sumereid, keda peetakse üldiselt esimeseks linnatsivilisatsiooniks. Sumerid elasid Lõuna-Mesopotaamias tänapäeva Iraagi aladel. Seda, kus ja millal täpselt eri metalle kasutama hakati ning kes oli ühe või teise kasutuselevõtus esimene, on peaaegu võimatu täpselt öelda, sest vanimad metallikasutajad elasid aegadel, kui kirjasõna ei eksisteerinud.

« Avalehele 8 Kommentaari
Loe veel: