Otsitagu veel alt kasvõi robotiga, Nessie jääb endiselt leidmata

Kui midagi on juba 83 aastat tulutult otsitud, tuleb see lõpuks ikkagi muinasjutuks tunnistada.

Ameeriklased ja nende mõjutusel ka muu maailm on marslaste kallaletungi oodanud alates 1938. aasta legendaarse kuuldemängu „Maailmade sõda” eetrisse laskmisest ja näinud UFO-sid alates sellest, kui keegi Kenneth Arnold väitis, et olevat 1947. aastal lendavaid taldrikuid näinud. Britid on oma koletist Šotimaal asuvast Loch Nessi järvest pingeliselt otsinud veelgi kauem – juba 1933. aastast alates.

Tõenäoliselt on siingi tegemist tüüpilise meediaajastu pettusega. Sihilikud väited, mille kontrollimine ja tõestamine on tehtud võimatuks, on uuemal ajal üha enam moodi läinud. Olgu siis jutt Clonaidi kloonitud lastest, Läänemere ufost, Poola kullarongist, Bosnia hiigelkeradest või Bermuda kolmnurga püramiididest. Vale peab olema piisavalt suur, et seda uskuma jäädaks, ja kontrollimine peab olema pea võimatu, et pettust kunagi paljastada ei õnnestuks.