Suured teenusepakkujad kasutavad ohtralt taastuvenergiat ning tänu suurele mahule on nende protsessid palju tõhusamad ja energiasäästlikumad kui väikestel teenusepakkujatel. Fotol Google’i andmekeskus Foto: AP/SCANPIX

Üle poole eestlastest kasutab oma oluliste failide hoidmiseks mõnd pilveteenust, näitab uuringufirma Norstat värske uuring. Kui perekonna juubelipeo pildid on paberile ilmutamise asemel paigutatud näiteks Dropboxi kausta, ei tähenda see, et faile füüsilisel kujul olemas poleks – need seisavad serverites, mis huugavad suurel võimsusel. Mida rohkem kolib meie elu pilve, seda enam kulub serverite jahutamiseks ja töös hoidmiseks energiat.

Suvisel festivalihooajal pani Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov inimestele südamele, et saja halva foto klõpsimise asemel tehtaks mälestuseks üks kvaliteetne pilt. Umbes sada pilve salvestatud fotot ja mõni paariminutiline videoklipp võrdub energiakulu ja süsihappegaasiheite poolest ligi 17-kilomeetrise autosõiduga, märkis ta.

Ajakiri Nature kirjutas möödunud aastal, et juba praegu kasutavad andmekeskused aastas hinnangute järgi 200 teravatt-tundi (TWh) elektrit. See on võrreldav mõne suurema riigi energiatarbimisega. Näiteks kogu Eesti elektrikulu oli mullu 8,7 TWh. Samal ajal on 200 TWh vaid 1% üleilmsest elektrinõudlusest.

Avalehele
74 Kommentaari