Töökius võib kahju teha ka märkamatult

Kiusamise tagajärg koguneb sammhaaval, viimane saatuslik piisk karikasse võib olla täiesti tähtsusetu.

Uuringutes, mille Merle Tambur tegi Tartu ülikooli doktoritöö jaoks, tunnistas kümnendik inimesi, et nad tunnevad end ülemäärase töökoormuse tõttu kaitsetuna. Umbes 8% töötajatele ei anta edasi tööks vajalikku infot, viiendik töötajaid arvab, et nende tööd kontrollitakse ülearu, ja veerand, et neile antakse ebareaalse tähtajaga ülesanded.

Kiusamine avaldab suurt mõju. TalTechi tööstuspsühholoogia instituudi ja Mainori ettevõtluskõrgkooli lektor Taimi Elenurm ütleb, et kiusatava psüühiline seisund muutub: tekivad keskendumisraskused, loogika kaob, mõtted keerlevad selle ümber, mida talle on öeldud. Tööd ei suuda teha, hirm ja ärevus suureneb – see kõik on vesi kiusaja veskile. „Seetõttu sagenevad vead töös ja halveneb töö kvaliteet. Seda ongi kiusajale vaja, sest nii tekivad kiusatavale kiusaja omistatud negatiivsed tunnused ja saab öelda, et kiusatav ongi selline. Kiusajal tekib võimalus kiusatavat tõrjuda ja välja süüa ning endale paremat positsiooni võita. Edasi halveneb kiusatava enesehinnang, tekivad unehäired, talle hakkab tunduma, et ta ongi armetu, õnnetu,” tõdeb Elenurm.