Genka: vahel on vaja inimesi raputada, et nad silmad lahti teeksid
Mööduv nädal on olnud Genka ehk Henry Kõrvitsa (41) elus üks kiiremaid. Kodumaa vaadatuima telekonkursi Eesti Laul juhtimine, kaassaatejuhiks abikaasa Maris, nõuab arvukaid koosolekuid, elu esimene täispikk mängufilm „Klassikokkutulek” tahab omakorda tutvustamist. Samal ajal tuleb tegeleda ka oma igapäevaste ettevõtmiste ja täpselt „õigel ajal” haigestuva lapsega. Ei ole just lihtne, aga Genka pole ka inimene, kes keerulisel ajal kõrvad longu laseks. Oma sõnumi väljendamiseks võib ta kasutada karme sõnu, kuid teab ka, millal seda mitte teha. Kurje sõnu pritsivast ja sekeldustesse sattuvast pahast poisist on nüüdseks saanud üks Eesti tuntumaid muusikuid, terve muusikastiili isakuju, samal ajal ka hoolitsev ja pühendunud pereinimene.
Eesti Laul, filmi esilinastus... Tihe elu. Kas selle kõrvalt annad veel ka kontserte? Kuidas sellise hooga toime tuled?
Lükkasin suurema osa kontserte teadlikult aprilli, et oleks aasta alguses võimalik tegeleda tavapärasest erinevate projektidega. Film ja Eesti Laul tunduvad ja ongi suured asjad, aga tegelikkuses on mu fookus stuudiotööl ja hoopis paaril teisel projektil, mis võtavad suurema osa mu ajast. Loomulikult on nendest veel vara rääkida. Nagu ütles Notorious B.I.G.: „Bad boys move in silence!” („Pahad poisid liiguvad vaikuses.”)
Kui kaua sa mõtlesid, enne kui olid nõus osalema „Klassikokkutulekus”?
Mind kutsuti casting’ule või nii-öelda teksti lugema. Algul veidi nagu tõrkusin, sest olen harjunud, et kui mind kutsutakse, siis on selle taga ikka kindel soov minu teeneid tarbida. Aga tegin endale suhteliselt kiiresti selgeks, et ka kuulsatele näitlejatele on casting’ul käimine tavaline asi. Võid olla supernäitleja, aga mõni roll ei pruugi lihtsalt sinu jaoks õige olla.
Loe täismahus intervjuud homsest LPst
