Saudi Araabia ja Iraani kauane vastasseis võttis ohtliku ilme

Sunniidi ja šiiidi juhtriikide vahel puhkenud diplomaatiline sõda on alanud aastaks halb enne.

Enamik analüütikuid ei pea piirkonna kahe tugevama militaarjõu otsest sõjalist konflikti eriti võimalikuks, kuid ka ei välista seda. Vastasseisu mõju on igal juhul kahe riigi suhetest laiem ja mõlemal on olukorra eskaleerimiseks nii sise- kui ka välispoliitilisi põhjuseid ja ajendeid.

Saudi Araabia kuningriigi ja Iraani islamivabariigi rivaalitsemisel on olnud Lähis-Idas (või Kesk-Idas) juba pikemat aega määrav tähtsus. Kaudselt on need riigid Süürias ja Jeemenis juba sektantlikul sõjajalal ning vastasseisus ka Bahreinis. Saudi Araabia otsus viia täide prominentse šiiidi vaimuliku surmanuhtlus tõstis konflikti uuele tasemele, tuues kaasa Saudi Araabia saatkonna ründamise Teheranis ja Ar-Riyadi otsuse katkestada diplomaatilised suhted Iraaniga. Sama otsustasid teha veel mitu sunniitlikku riiki.

Pole selge, mis ajendas Saudi Araabia võime šeik Nimr al-Nimri hukkama. Nädalavahetusel hukati terrorismis süüdimõistetuna ka 43 sunniidi pühasõdalast ja võib-olla sooviti nelja šiiidi surma saatmisega näidata justkui võrdsemat kohtlemist, nagu on ühe variandina oletanud Financial Times, nimetades šeigi hukkamist järelemõtlematuks.

Loe täismahus artiklit homsest Eesti Päevalehest.