Päevalehe kunagine trükimeister alustas uut elu Austraalias

Eesti Päevalehe juubeliaastal pöördus toimetuse poole Austraalia vanahärra palvega saada rohkem teada oma eestlasest vanaisast, kes töötas 1920-ndatel Päevalehes. Nende perekonna lugu näitab, kui kirjuks võis kujuneda Teise maailmasõja aegsete põgenike elu.

„Minu vanaisa Karl Romm töötas enne Teist maailmasõda teie ajalehes. Ta oli laduja ja graveerija. Kas teil on sellest oma arhiivides midagi alles?” pöördus Sydneys elav Hardy Rosen (praegu 73-aastane) toimetuse poole 2015. aasta esimestel päevadel.

Ei saa öelda, nagu saaks toimetus selliseid e-kirju sageli. Vastupidi, tõenäoliselt on see kiri ainulaadne. Ja seetõttu polnud üldse kindel, kas tegu on ikka tõsise päringuga.

Ent ometigi oli asi eksitusest kaugel. Pärast kuid kestnud kirjavahetust Austraaliaga ja mitut käiku riigiarhiivi saigi tõendatud, et trükimeister Karl Romm töötas 1920. aastatel Päevalehes, elas üle kaks maailmasõda ja läände põgenemise. Oma elu viimased 16 aastat veetis ta Austraalias. „Talle meeldis ikka malet mängida ja kui küsisid, kuidas käis käib, vastas ta ikka: beschissen. See tähendab saksa keeles, et mitte liiga hästi [eesti keelde tõlgituna tähendab see koguni „sitasti”],” meenutab Rommi tütrepoeg Rosen lapsepõlvest ja naerab ilmse rahuloluga.

Loe täismahus intervjuud homsest Eesti Päevalehest.