Teet Kallas: Tõnu Aav kohe oskas erinevatesse tüpaažidesse kinnistuda

Teet Kallas, kes Tõnu Aava "Õnne 13sse" Feliks Vissina kirjutas ja ise ka rollivärbamiseks mehele helistas, meenutab, et Aav võttis rolli meelsasti vastu.

Kallas meenutab, et Aavale pakuti algselt Kristjani rolli. Sellest rollist ütles ta aga ära, kuna Aavale paistis, et tegelane häbistab kaitseliitlast. "Kristjani tegelaskuju tulistas kaitseliitlasena naabri kassi ja ta keeldus seda mängimast. Vissi roll aga pakkus talle huvi ja ka mulle pakkus see huvi, sest tegemist oli tolle ajastu tüübiga. Nii mõnedki endised kommarid olid jõudnud sellisesse olukorda nagu Viss... Ta mängis seda rolli kihvtilt ja innuga."

"Ma uduselt mäletan, et see oli Ain Prosa aeg ja ma vist helistasin ise Tõnule rolli asjus. Nagu Ükskülale ka omal ajal," sõnab Kallas ning meenutab, et Aarne ja Tõnu olid Panso kursuse tähestiku esimene ja viimane... "Mõlemad mehed on nüüd kadunud. Selle kursuse mehed on kõik läinud, mõned naised on veel elus...".

Kallas ütleb, et Aav oli näitlejana väga äratuntav ja eristatav, aga ühel hetkel tekkis talle konkreetsemalt sõdur Švejki nägu. Hiljem siis ka Feliks Vissi nägu. "Enn Vetemaa kirjutas Aavale Švejki rolli 60ndate keskel, kui pärast ühe saate vaheepisoodis üles astumist oli Tõnu kohe Švejk," ütleb Kallas.

"Ta kohe oskas tüpaažidesse kinnistuda. Vaatasin ka täna kommentaare internetis, ka on ka Feliks Vissina nimepidi kinnistunud inimeste mällu. Eks ta tegi pealiskaudsemaid rolle ka, aga kinos teda miskipärast eriti ei tarvitatud. Eks igaühel oma saatus," räägib Kallas, kes kurvast uudisest ka internetist hommikul teada sai.

"Kuulun samasse põlvkonda ja näen, kuidas me lahkume järjest. Tõnu lahkumisele mõtlen sügava austuse ja kurbusega."

Kallas tundis Aava juba kooliajast ja tõdeb, et koos on juba toonagi palju korda saadetud: "Mina olin paar aastat noorem, aga suuruke see Tallinn ka on. Suhtlesin selle kursusega palju, praeguse Georg Otsa kooli kõrval keldris ühikas sai koos käidud," meenutab Kallas ja lisab muiates, et koos on ka mitmed liitrid õlut ära joodud.

Viimati nägi Kallas Aava oma 75. juubelil eelmise aasta aprillis. "ma tavaliselt ei taha igasugu pidulikke kõnesid, aga Tõnu lõhkus vaikuse, hakkas laulmagi..."

Särav, terane ja terevmeelne
"Tõnu võiks iseloomustada mitut moodi: särav, terane, vahel ka teravmeelne, mis on ju inimlik. Ta oli jube tähelepanelik, mingil puhul saatis mulle kirja, kus oli kodus pildi lõiganud ajakirjast, kus oli minu näitlejakarjääri algul mingis romantilises poosis peal ja naljatlev kiri juures, et lõpetasin ikka õigel ajal teatriga."

"Ta püüdis ikka viimse hetkeni kõndida. Oli solvunud, et kuskil ütlesin, et Tõnn sattus haiglasse. Mult tol ajal iga nädal küsiti, kuidas "Õnnel" läheb. Tal oli neid tervisehädasid mitmeid," meenutab Kallas.