Luminori pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ei saa aru, mis probleemi lahendab teise samba radikaalne reform. Foto: Ilmar Saabas

Möödunud neljapäeval otsustas valitsus, et teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine muudetakse vabatahtlikuks. Vastutuse seadmine inimeste endi õlule on tekitanud teravaid reaktsioone. Kõigest paar nädalat tagasi kirjutas Ärileht helisalvestisest, millest võis kuulda seda, mida nii mõnedki finantsvaldkonnaga seotud inimesed mõtlevad. Nimelt sõnas Luminori Balti pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani, et inimesed on säästmisotsuste tegemiseks liiga rumalad. Ta selgitab nüüd, et eestlastel lihtsalt pole rahakogumisharjumus geenides ning investeerimisuniversumis orienteeruda on keeruline, hajutatud portfelli luua kallis.

Kuidas on lood eestlaste säästmisharjumustega?


Eestlaste säästmisharjumused on halvad ja seda ükskõik millises võrdluses. Üks varaklass, kus eestlased on aktiivsed, on hoiused. Aga rahvusvahelises võrdluses on ka seda ikka vähe.

Miks eestlased nii vähe säästavad ja investeerivad?


Madal tulutase pole kasuks. Leia mõni inimene, kes ütleb, et ta tulutase on selline, et rohkem pole tarvis – kõik ta vajadused on kaetud. Palju on kinni ajaloolises taustas. Meil ei ole sajandeid kapitalikogumise kogemust ei üksikisikute ega suguvõsadena. Meil on viimase saja aasta jooksul nii mitu korda varasid nullitud ja uuesti lähtepositsioonile asetutud. Osalt lähtub ka teise samba vastaste kriitika just sellest argumendist. Võib ju õlgu kehitada ja öelda, et me ei tea, mis edaspidi toimub, kas eurost saavad lepalehed – sellised on debatist läbi käinud väited.

Unustame korraks ära, kus me oleme. Vaatame, kus olid britid, rootslased, ameeriklased 50 aastat tagasi. Me oleme äärealal ja meiega on palju juhtunud. Säästmisharjumus ei ole meil geenides. 

Avalehele
446 Kommentaari
Loe veel: