Tal oli eriline oskus teha nalja nii maitsekalt, et keegi ei pahandanud, teavad kolleegid ja kaaslased.
Põhjalik, nõudlik, kohati jäärapäine maailmaparandaja – need on sõnad, mis iseloomustavad poliitikut ja muuseumijuhti Ants Leemetsa.
Ta suhtus õpetajakutsesse kirglikult ja krutskitega, aga oli kuldsete kätega ka kõikvõimalikel ehitustöödel – niisugune pealtnäha võimatu kombinatsioon oli filosoof, õpetaja ja kirjanik Leonti Kährik.
Rakveres sirgunud Toomas Jürna viis motokrossi tipptasemele ja kasvatas õpilastes meeskonnatunnet.
Väikeseks Hipiks hüütud Liisi oli eriline ja täiesti eelarvamustevaba juba pisikesest peale.
Kutt poleks iial sallinud, et temast ilmuks mõni morbiidne lugu, on lähedased teda meenutades üksmeelsed. Seega räägivadki nad lugusid päikselise Ivo Lille lustlikust ja mängulisest loomusest.
Kirglik, maksimalistlik, alati heatujuline ning osav strateeg, iseloomustavad kaasteelised ootamatult lahkunud ujumistreenerit Riho Aljandit.
Arukas ja tark, suutis igasuguseid mõtted realiseerida, iseloomustatakse Liina Pihlakut.
Indrek võis olla meeletult enesekindel ja jätta endast sedavõrd tugeva inimese mulje.
Suurepärane õppejõud ja teadlane, väga lugupeetud õiguskantsler, austatud kolleeg, andekas jurist, vaimukas sõber, hea laulumees ning Eesti riigi ning kohaliku omavalitsuse paljude oluliste õigusaktide initsiaator ja looja ning teemade algataja ja arendaja, loetlevad kolleegid endise õiguskantlseri ...
Teotahtest ja teravast mõistusest tal puudu ei tulnud, lausuvad kolleegid Tallinna tervishoiu kõrgkoolist.
Kohusetundlik, abivalmis ja terane kolleeg, mäletavad töökaaslased kolme aasta eest aasta demineerijaks valitud Arvi Võimet.
Kangur oli Eestis peamine angerjauurija. Tema tööd on nüüd aluseks praegustele doktorantidele, kes angerjatega tegelevad.
Tal oli asjadele hea lai vaade, ta oskas näha horisondi taha ega ärritunud kunagi, meenutavad pikaaegsed kolleegid füüsik Nõmmistet.
Diskreetne sõber, kes liigutas ka patsientide südameid, meenutavad kolleegid doktor Jaak Maaroosi.
Pühendanud suure osa oma elust liikumispuudega inimeste õiguste eest seismisele, jättis Auli Lõoke enda vajadused tagaplaanile.
Alati heas tujus, osavõtlik, lahke ja elujaatav kuni elu lõpuni, kirjeldavad lähedased noorelt lahkunud Käti Kangro-Hallikut.
Ta austas ennast ja teisi, jäi lõpuni härrasmehelikult väärikaks, mäletab muusikaringkond koorijuht August Lüüsi.
Kirurgid on tavaliselt ambitsioonikad ja ägedad, kuid Eino-Andrus Leesik eristus teistest kannatlikkuse ja empaatilisuse poolest, meenutavad kolleegid.
Veel paarkümmend aastat tagasi märgiti autismispektri häirega laste diagnoosiks lapseea skisofreenia. Tänu Mai Suuderi koolitusele teavad nüüd nii pedagoogid kui ka pered sellest eripärast palju rohkem.
Meeskondade ja koondise toetaja ei sekkunud kunagi mängijate tegevusse, kuid oli helde käega ning oskas õigel ajal kuulata, mäletavad kaaslased.
Lygia Habichti olemusest kiirgas väärikust, mis seostub sõnapaariga Eesti Wabariik, kinnitavad õpilased.
„Mats võtab mütsi maha küll, see seisab siis ta põues – see sünnib kodus, kirikus, kuid mitte mõisa õues.” Lähedaste arvates sobiksid just need lauluread kõige paremini iseloomustama Eesti motospordi grand old man ’i Richard Lauri.
Erakordselt soe ja südamlik inimene, kes oli hingega Eesti küljes, hoidis ja sümboliseeris eestluse parimat olemust kodunt kaugel, võtavad tuttavad kokku Mare Litnevska elukäigu.
Rõõmsameelse seltskonnahinge ootamatu surm halvas kogu Käina piirkonna, tunnistavad hiidlased.
Vahva kamraad ja uljas revolutsionäär, kes pani tudengitel silmad särama, ütlevad kolleegid varalahkunud Priit Kruusi kohta.