Linnugripp on juba kuid surmanud Lõuna-Jäämeres asuvatel saartel paiknevaid linde ja loomi. Nüüd on aga gripp jõudnud Antarktika mandriossa. Teadlased hoiatavad, et kui viirusesse hakkab surema massiliselt pingviine, võib sellest saada üks suurematest looduskatastroofidest.
Soe veebruarikuu meelitas tagasi Lääne- ja Lõuna-Euroopas talvituvaid linde. Erakordne on aga see, kui palju linde korraga Eestisse naasis.
Eelmisel nädalavahetusel tõid sulailm ja vihmasajud kaasa selle aasta esimese jõgede suurvee. Kevadine suurvesi on võrreldes eelmise sajandiga nihkunud varasemaks ja tavapärase ühe märtsikuise suurvee asemel on mitu väiksemat aasta alguses.
Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu looduse taastamise määruse, kui poolt hääletas 329 ja vastu 275 saadikut. Keskkonnaeksperdid peavad õigusakti oluliseks sammuks, et taastada loodusele tehtud kahju.
5. oktoobril toimub Euroopa rohelise pealinna ja Euroopa rohelise lehe auhindade tseremoonia, kus kuulutatakse välja 2025. aasta Euroopa roheline pealinn ja Euroopa rohelise lehe linn ning tunnustatakse nende linnade keskkonnaalaseid saavutusi.
Soomes on teadlased välja töötanud täiesti uudse e-naha, mille kasutusvõimalused on alates südameuuringutest lõpetades laiatarbeelektroonikani. Varem ühekordselt kasutatud elektroode saab nüüd materjalina taaskasutada või komposteerida.
Metsast saab puitu nii palju kui vaja ka nii, et mets jääb alles (5)
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATSelles Hiiumaa mustikametsas saab tõepoolest püsimetsandust arendada. Eriti kui endal on just parasjagu nii vähe materjali vaja, et ehitada palkmaju ning teha restaureerimistöid. Just sellega Rein Jürimäe Hiiumaal ongi 24 aastat tegelenud.
Noor mees rajas paari aastaga saja-aastase tammiku (6)
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATEsialgu oli Janar Jaaniste metsasiil läbipääsmatu rägastik, polnud näha 10 meetri kauguselegi ja liikuda seal oli võimatu. Peamiselt kasvasid seal vanad kuused, millest suur osa oli vanadussurma surnud ja mis veel elus, selle võttis ürask. Praeguseks on samasse koha nagu imeväel kerkinud muljetavald...
Eesti metsadesse istutatavatest puutaimedest kümnendik kasvatatakse Eesti seemnest välismaal. Kas need on ikka siin kõige paremini kasvavad kodumaised puud või tuleks nende sisseveost hoiduda?
Soome kirurg tuli Eestisse kivise maa sisse kraave kaevama
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATSoome arst ja jahimees Matti Ilmari Kauko ostis 24 aastat tagasi Lääneranna vallas Pärnumaal koha jahisõbra soovitusel suvekoduks, kus saab jahikoeri pidada. Algne plaan ka turismitalu pidada jäi kiratsema ja praeguseks majandab ta hoopis 60 hektarit metsa.
Vaata, miks peaks võsa niitma just augustis ja kaduneljapäeval!
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATKünnapuud peetakse haruldaseks, aga Malle ja Hugo Tomsoni metsas Pärnumaal moodustub sellest samasugune võsa, nagu tavaliselt sarapuust. Neil on 18 hektarit metsa kasvanud vanu põllumaid, kus toimetatakse metsa heaperemeheliku kasutamise tähe all.
Professionaalne metsamajandaja, aga ei istuta. Miks? (1)
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATTiina Ruuli metsandik Pärnumaal koosneb nii tema enda kui abikaasa esivanemate talukohtadest, ümbruskonnas on maid ka juurde ostetud. Kuna mõlemad töötasid varem riigimetsas ja on metsandusharidusega, siis on see loogiline erialase tegevuse jätk.
Metsagrupis eelistatakse looduslähedasi segametsi
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATSageli arvatakse, et suur metsaomanik sihib vaid kasumit ega hooli loodusest. Metsagrupp OÜ kohta seda öelda ei saa, sest puiduvarumise kõrval kaitstakse põlispuid, peetakse linnurahu ja tehakse koostööd teadlastega. Kinnistuid on Metsagrupil üle Eesti, portfellis on 8780 hektarit ja see kasvab pide...
Tallinna mehel on Läti piiri ääres oma metskond (3)
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATMaalilisel kuppelmaastikul kasvab särtsakas kuusepõlvkond
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATViimastel aastatel räägitakse Eestis üsna palju biotootmisest ja puidu rafineerimisest, et kehvemat puitu paremini väärindada ning lisandväärtust kasvatada. Kuid kas nende mõistete taga on ka käegakatsutav kasu tavainimesele?
Läbi sajandite on metsaomanik olnud see, kes otsustab, kui palju, kuidas ja kellel oli luba raiuda. Põhjuseid, miks raieid piirata, on olnud aga mitmeid.
Metsa kasvamist õõnes maapind ei sega (4)
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAATFredi Vilumets toimetab kümnehektarilises metsas, mis asub Ida-Virumaal. Vaade avaneb otse tuhamägedele ja mets kasvab allmaakaevanduste peal. Õõnestatud maapind metsa muul moel ei mõjuta, kui et kohati tekivad vajumised ja millegipärast arvavad ümbruskonna elanikud, et tekkinud augud on parajad prü...
VIDEO | Poole tunniga üle 600 suitsukoni. Nooraktivist on võtnud südameasjaks teha Tallinn päriselt rohepealinnaks (140)
„Mul on häbi olla inimene. Ma ei tea ühtegi teist loomaliiki, kes meelega hävitab enda kodu,“ ütleb 23aastane Elliot Lään ehk teise nimega rohekodanik, kes on võtnud enda missiooniks tuua loodus linnaruumi tagasi.
Sel nädalal kehtima hakanud määrus kohustab energiapuidu varujaid tõestama selle säästlikkust. Mõni ettevõtja on valmis kohe oma digitaalsed andme avalikustama, teised on alles paberiajastus.
Kuigi võib tunduda, et rõkkavat linnulaulu on küll ja veel, on tippaeg nüüdseks seljatatud ning ajapikku jääb lõõritajaid päev-päevalt vähemaks. Pea juuli keskpaigani võib mitmel pool aga kuulda käosulaseid, kel on varasuvises linnukontserdis üks kandvamaid rolle.
Kõige levinumad metsades leiduvad liigid ületavad harva uudisekünnise, kuigi neil on ökosüsteemides palju olulisi rolle. Üks erakordse uudisväärtusega liik on harilik mustikas.
Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon (ENVI) lükkas 27. juunil toimunud lõpphääletusel tagasi pakutud kompromissid Euroopa Komisjoni kavandatava looduse taastamise seaduse osas.
Populaarse metsandusele suunatud looduskaitseaktivistide sotsieaalmeedialehekülje Eesti Metsa Abiks Facebooki leht kannab nüüd uut nime Hoiame Loodust. Muudatusi on ka aktiivis.
Üraskirüüste Suurel Munamäel jätkub. Et sellele oleks võimalik piir panna, tegi Rõuge vald ettepaneku armastatud vaatamisväärsus arvata sihtkaitsevööndist leebema režiimiga piiranguvööndisse, kus oleks lubatud mõningad metsatööd.
„Kõik hakkavad varsti nälgima, sõdima ja surema.“ Mida teha, kui ühiskond sinu murest ei hooli? (87)
Kliimamure kimbutab paljusid, kuigi sellele pööratakse vähe tähelepanu. Tegemist on reaalsest probleemist ajendatud reaktsiooniga, mille all kannatavad peamiselt noored.
Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid - Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid. Oluliseks toormaterjaliks on puit, mida vääridades saab seente abil raketikütust teha.
Algselt plaanitud Natura hindamiste sätestamine relvaseadusega leiab siiski lahenduse looduskaitseseaduses (9)
Oluliselt muudetud, lisatud keskkonnaministeeriumi kommentaarTäna oli riigikogus teisel lugemisel kobareelnõu, mis annab hoo Nursipalu harjutusvälja kiirendatud rajamisele. Mis saab Natura aladel vajalikus keskkonnamõju hindamistest? Harjutusväljal tehakse erand, ülejäänud protsessi menetletakse edasi.
Euroopa Liidu võitlus pakendijäätmete vastu jätkub. Uus plaan on keelustada ühekorranõud söögikohtades ning minišampoonid ja -hambapastad hotellides.
Tarmo Tamm vahetatakse välja: riigikogu keskkonnakomisjoni esimeheks saab Züleyxa Izmailova (157)
„Tarmol on vaja enda asjad korda saada.“Eesti 200 asendab riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe kohal olnud Tarmo Tamme Züleyxa Izmailovaga.
Mitu liikmesriiki pelgab Euroopa Komisjoni looduse taastamise plaani negatiivset mõju toidutootmisele.