Maailma riigid on üheskoos võtnud vastu üle tuhande rahvusvahelise keskkonnakokkuleppe – juba aastast 1972, kui Stockholmis toimus esimene rahvusvaheline keskkonnakonverents ja loodi organisatsioon ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP). „Ma ei hakka tavainimestest rääkimagi, aga isegi ministeeriumide tasemel ei suuda inimesed jälgida ega aru saada, mis protsessid täpselt toimuvad,” nendib keskkonnaministeeriumi nõunik Ado Lõhmus, et peataolek keskkonna vallas on suur. Eriti pärast Pariisi kliimalepingu sõlmimist 2015. aastal tuleb uusi keskkonnaalgatusi nagu seeni pärast vihma. „Riigid on pehmelt öeldes segaduses, kuidas selles rägastikus õiget teed leida.”

Nii ongi ÜRO Keskkonnaprogramm otsustanud korra majja lüüa. Korrapidajaks saab Ado Lõhmus, kes töötab praegu Eesti alalise esindajana Keenia pealinnas Nairobis UNEP-is; temaga koos juhib läbirääkimisi Pakistani esindaja. Kui kõik läheb plaanide järgi, allkirjastavad maailma riigipead 2022. aastal poliitilise deklaratsiooni, milles on järgmise 50 aasta keskkonnapoliitika suunised ja visioon. See hõlmab kõiki keskkonna valdkondi: kliimat, elurikkust, jäätmeid jne.

Avalehele
13 Kommentaari
Loe veel: