Kliima muutumisest rääkides tavatsetakse mainida eksootiliste haiguste, näiteks malaaria Eestisse jõudmist. Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru rahustab, et malaaria pärast meil muretseda ei tasu. Üldse kujunevad Eestis esinevad tervisehädad leebemaks kui paljudes teistes piirkondades, kuid nendegi ohtudega tuleb arvestada. Tulevikus esineb ilmselt rohkem nii kuumasurmasid, puuginakkuseid kui ka libedusest põhjustatud kukkumisi.

Kõiki terviseriske ei saa muidugi ette teada. Näiteks Kasahstanis suri 2015. aastal peaaegu kogu haruldane saigade populatsioon, sest soojema temperatuuriga aktiveerus nende kehas muidu kahjutu bakter. Sellist ohtu ei osanud keegi ette näha, sest niisugust olukorda polnud enne olnud. Samal ajal ähvardab sulav igikelts päästa valla Siberi katku. Orru ütleb, et säärasteks olukordadeks tuleb valmis olla ja arstid peavad ka eksootiliste haigustega kursis olema, et neid vajaduse korral ära tunda. Ent eelkõige ähvardab muutuv kliima meid igapäevasemate tervisehädadega.

Kuumus


2003. aasta kuumalaine ajal suri Euroopas 70 000 inimest rohkem kui tavaliselt.

Avalehele
55 Kommentaari
Loe veel: