Juba aastaid on riigikogus vastu võtmata väärtuslikke muldi kaitsev seaduseelnõu, mida surverühmad on järgemööda lahjendanud. Hulk väärtuslikke muldi kaob samal ajal ehitiste alla.

Peotäies mullas on rohkem elusorganisme kui maailmas elanikke. Sellest elust pakatavast süsteemist sõltuvad omakorda maapealsed olendid. Muld on taastumatu ressurss, kuid ometi on see nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt teistest loodusväärtustest märksa kesisemalt seadustega kaitstud. Maaeluministeerium murrab juba aastaid piike eelnõu pärast, millega nad soovivad viljakaid muldi kaitsta.

„Muld ei ole ainult 20–30 sentimeetrit pealiskihti. Mullal on oma kihid ja värvid, mis lähevad väga sügavale – need on kõik miljonite aastatega kujunenud struktuuri tulemus,” selgitab maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt. „Kui see ära lükatakse ja sinna teed, majad, asfaltplatsid peale pannakse, siis me võime selle asfaldi kas või sentimeeterhaaval ära võtta ja proovida porgandi asemele panna, aga see ei ole enam võimalik.”

Ometi ei reguleeri praegu miski seda, kas ja kui palju võib hea kvaliteediga muldasid ohverdada teistele väärtustele, näiteks uusarendustele.

Avalehele
87 Kommentaari
Loe veel: