Siit kerkib suurem küsimus: eestlaste seas elab endiselt müüt endast kui loodus- ja metsarahvast. Ometi ei kipu me igapäevases käitumises sageli keskkonda arvestama ja poliitilisel tasandil tehtavad otsused on kohati suisa keskkonnavaenulikud, olgu see põlevkivitööstuse jätkuv toetamine valitsuse tasandil või intensiivne metsamajandusmis vähendab järsult metsalinde ja muud elurikkust. Miks me arvame, et oleme loodusrahvas, kui see tegudes ei väljendu?