Foto: GERARD JULIEN, AFP

Kolmandik kuumarekorditest registreeriti Saksamaal, järgnesid Prantsusmaa ja Holland, vahendab BBC News.

Analüüsi viis läbi USA-s Californias asuv kliimainstituut Berkeley Earth.

Suve jooksul esines põhjapoolkeral 1200 juhtumit, kui temperatuur oli vastavas kohas vastava kuu kõigi aegade kõrgeim.

Euroopas oli kaks kuumalainet juunis ja juulis, mis purustasid mitmeid kohalikke ja riikide rekordeid.

Prantsusmaal püstitati kõigi aegade kuumarekord 46 kraadi ning rekorditest teatasid ka Suurbritannia, Belgia, Saksamaa, Luksemburg ja Holland.

„Mõnedes kohtades Euroopas on ilmastikuvaatluste ajalugu, mis ulatub enam kui 150 aasta taha, aga ikkagi nägime me uusi kõigi aegade rekordtemperatuure,” ütles Berkeley Earthi juhtiv teadlane dr Robert Rohde.

USA-s purustati Berkeley Earthi teatel üle 30 kõigi aegade rekordi ja Jaapanis, kus suvise kuumalaine tagajärjel suri 11 inimest, registreeriti kümme kõigi aegade rekordit.

Kokku püstitati sel suvel 396 kõigi aegade temperatuurirekordit.

Rekordkõrgete temperatuuride kasvav arv on osa pikaajalisest ülemaailmse soojenemise trendist, märkis Rohde.

„Maa soojenedes on ilmajaamadel muutunud uute kõigi aegade rekordite püstitamine lihtsamaks. Minevikus nägime me ainult umbes kaht protsenti ilmajaamadest igal aastal uusi rekordtemperatuure registreerimas,” ütles Rohde. „Aga viimasel ajal näeme me mõnikord aastaid nagu 2019, kui viis protsenti või rohkem ilmajaamadest registreerib kõigi aegade rekordtemperatuure.”

2019. aasta juuli oli kõigi aegade kuumim registreeritud kuu üle maailma.

Teadlaste sõnul näitab see kõik, et Maal toimub enneolematu soojenemine.

Teadlaste väitel muutis Euroopa juulikuise kuumalaine tõenäolisemaks ja intensiivsemaks inimeste tekitatud kliimamuutus. Ühe uuringu järgi suurendas kliima soojenemine kuumalaine intensiivust 1,5 kuni kolme kraadi võrra.

„See 2019. aasta juuli kuumalaine oli kontinentaalse Lääne-Euroopa kohal nii äärmuslik, et mõõdetud näitajad oleksid olnud ilma kliimamuutuseta äärmiselt ebatõenäolised,” ütles üks selle uuringu autoritest, Oxfordi ülikooli Keskkonnamuutuse Instituudi tegevdirektor dr Friederike Otto.

Inimtegevus muutis kuumalaine Prantsusmaal vähemalt kümme korda ja kuni sada korda tõenäolisemaks.