Kristjan Mõisnik Leonore isa Huberti rollis lõi selgelt välja joonistatud karakteri ja demonstreeris algusest peale oma vokaalset üleolekut materjalist. Avril Styrman

Üle 130 aasta jõudis taas lavale Fredrik Paciuse ooper „Die Loreley”. Helsingi Aleksandri teatris dirigeeris Mikk Murdvee, Huberti rollis astus üles Tallinna muusikakooli ja Sibeliuse akadeemia kasvandik Kristjan Mõisnik.
Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius (1809–1891) on enese teadmata Eesti ajaloo oluline kuju. 150 aastat tagasi kuulis ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannsen oma soome sõpradelt tema „Maamme”-laulu ja otsustas sellele kirjutada eestikeelsed sõnad – „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Laul kanti ette meie esimesel üldlaulupeol 1869. aastal ning rahva üldise vaimustuse toel sai sellest pool sajandit hiljem Eesti hümn. Sama viis on ka Soome ja liivi hümnil.

Rootsi kuningliku kapelli 26-aastase viiuldaja Paciuse meelitas 1835. aastal Soome Helsingi ülikooli muusikaõpetaja ametikoht. Omalt poolt andis ta soomlastele vastu soome esimese ooperi „Kuningas Karli jaht” („Kaarle-kuninkaan metsästys”) ja mõned aastad enne tema surma, 1887 valminud „Die Loreley”. Paciust peetakse õigusega soome muusika isaks, kes koolitas välja esimese põlvkonna professionaalseid muusikuid, kutsus kokku koori ja orkestri.

Avalehele
1 Kommentaari