— Ei, on üks klaver. Kahekesi ühel mängida on vana traditsioon, kõik suured heliloojad on kirjutanud palju just sellist esitusviisi silmas pidades. Nii ka meie kavas – kõik peale ühe loo on originaalis loodud neljale käele.

— Kuidas tuli mõte võtta partneriks Mihkel Mattisen?

— Otsin igal aastal midagi uut, kas ideed või vormi, et publikule uut huvi pakkuda ja endalgi põnev oleks. Neljal käel ühel klaveril mängimine tundus olevat üks hästi ära unustatud vana asi, mida võiks meelde tuletada.

Mihkel on minuga sarnane: tugev klassikaline haridus, kogemused klassikalise pianistina esinedes, samas on ta alati tegelenud ka kerge muusikaga. Ka klassikat esitades kasutab ta (nagu minagi) kogemusi, mille on saanud kergemast žanrist. Lisaks on tal soov viia muusika kuulajani, teha omalt poolt kõik, et sellest aru saadaks – nagu mul alati on olnud. Seda näitab kas või see, et ta on andnud mitusada soolokontserti koolides, seejuures mängimise kõrval muusikat ka seletades. Ilmselt on tal sama missioonitunne mis mul: tuua laiem publik tagasi klassikalise muusika juurde.

Nii oli loomulik, et tegin ettepaneku just temale.

— Tuuri tutvustades kasutate mõistet „omaaegne popmuusika”. Mis see tähendab?

— Omal ajal polnud muusika ametlikult kaheks žanriks jagunenud. Kuid selge on see, et alati oli ju kergemat ja tõsisemat muusikat – nagu on inimese loomus. Olid sümfooniad, olid leinamarsid, aga olid ka tantsud, hällilaulud, sõjamarsid. Just neist – kergematest, lühematest, soojematest, lõbusamatest, muusikaliselt lihtsamatest – koosneb meie suvine kava.

Näiteks Brahmsi „Ungari tantsud” on loodud omal ajal populaarsete ungari rahvaviiside põhjal. Säilinud on tantsude ülesehitus. Rütm on nagu päris tantsumuusikas, lihtne ja jõuline. Mängime Schuberti „Sõjamarssi”, Fauré „Hällilaulu”.

— Kuidas kujunes esinemisgeograafia? Miks just need 15 kirikut, aga mitte mõned teised?

— Kirikus on suurepärane ruumikõla. Klaver ei vaja siin võimendamist, vaid kõlab loomulikult, täidab ruumi ja klaveriheli rikastub kirikuseinte tagasipeegeldusest. Vanades kirikutes on hea aura, mis on tekkinud mõtlevatest ja tundvatest inimestest sajandite vältel.

Kirik on ka kõigile hästi teada koht, lisaks on torn juba kaugele näha. Ei saa ju inimesi kokku kutsuda paika, mida peaks hakkama GPS-i abil otsima.

Kirik on lisaks meile kõigile, kogu rahvale kuuluv avalik koht, seega ühisteks kooskäimisteks sobivaim. Esinemiskohad valin ühtlaselt üle Eestimaa, ikka inimeste paiknemise järgi. Ikka nii, et oleks linnades ja väikestes maakohtades.

„2ÜHEL”

Kontserdituur

Rein Rannap ja Mihkel Mattisen

16 Eesti kirikus

1.–23. juulini