“Maailmade sõda” – Spielbergi korralik käsitöö

Steven Spielbergi uuest filmist on üheksa kümnendikku pöördumatu häving. Mis võiks olla põnevam ohust, mille suurust on peaaegu võimatu hinnata ja mille ulatus ei allu inimlikule loogikale?

Emakese Maa ja tema arvukate elanike suhtes vaenulikult meelestatud tulnukad on pärast aastatetagust ja kaunikesti õnnetut “Iseseisvuspäeva” tagasi valgel kangal, seekord on popkornijärjekordade kümnekordistajaks Herbert George Wellsi maailmakuulsa romaani “Maailmade sõda” järjekordne ekraniseering. Planeeti tabab enneolematu rünnak kosmosest ja kaks tundi tuntud karastusjoogi nime kandvas kinomajas möödub õhku ahmivate kõurikute seltsis lennukalt.

Pole midagi öelda, Steven Spielberg on korralik käsitööline, ja kui mõiste “tulnukate tapatöö elutruu kujutamine” mingit tähendust peaks omama, siis on vähemalt see vanameistril suurepäraselt õnnestunud. Lõdvestuge toolis mugavalt ning nautige muljetavaldavat vaatemängu, mille käigus kirikud kui vettinud tordikarbid koost kärisevad, maa pöördlavana jalge all tiire tehes suurteks asfaldilahmakateks laguneb, autod põrkepallide kombel sadu meetreid õhku paiskuvad ning taevakõrgused tulnuk-kolmjalad stoilise rahuga edasi marssides surma ja õudu külvavad. Verd lendab ämbrite kaupa ja kogu see apokalüptiline kaos muutub ühel hetkel füüsiliseks kogemuseks.

Arusaamatu lõpp

Kummatigi näib kaugete külaliste välimuse osas maailmas kehtivat mingi kokkulepe ja seegi kord pole tulnukate disain just ülearu fantaasiarohke – nood näevad välja kui ET ja Alieni ristsugutised. Too kiviaegne UFO-esteetika pole aga filmi peamine probleem. Mis tahes tundmatute tsivilisatsioonide sõjakäigu filmiks muutmine on juba ette hukule määratud, sest Hollywoodi tüüpi keskkonnas on taolisele loole korraliku ja usutava lõpu leidmine sisuliselt võimatu. Spielberg ehitab üheksa kümnendikku oma teosest pöördumatule hävingule ning lõpetab selle siis sama ootamatult kui alustas. “Maailmade sõda” laguneb lõpuminuteil hetkega koost ja kuigi Tom Cruise teeb korraliku peaosa, Tim Robbins veel korralikuma kõrvalosa ja spetsiaalefektide osakond harukordselt tubli töö, jääb lõppkokkuvõttes ebaselgeks, mida uut “Maailmade sõda” inimkonna vankumatu eluõiguse küsimuses rääkida üritas.