Haruldane, habras eesti kultuuri häll. Endiselt leitakse 500 aastat vanu köidetud tekste, millest teavad vähesed (2)
Eesti rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialistid hoolitsevad, et eestikeelsete raamatute ajalugu saaks juurde uusi lehekülgi.
Eesti rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialistid hoolitsevad, et eestikeelsete raamatute ajalugu saaks juurde uusi lehekülgi.
Vahur Kersna dokumentaalsaade ansamblist Vitamiin on hoogne, küsimused on mitmetahulised ja klipid hästi valitud.
Tänase kultuuribiidi muusika valis järgmisel nädalal VAT teatris esietenduva lavastuse „Arm“ helilooja Villem Rootalu.
„Puudu jäi vast nädalast-kahest, et suured kordaminekud oleksid saanud oma täit mõju avaldama hakata,“ selgitab „Savvusanna sõsarate“ produtsent Marianne Ostrat, miks film Oscarite lühinimekirja ei jõudnud.
Hollywoodi streigi tulemusena sõlmitud kollektiivlepingus jäi peale näitlejate positsioon, selle mõju ulatub nii Euroopa kui ka Eesti filmimaailma.
Kuigi mullu kevadel lubas kirjanike liidu juht Tiit Aleksejev mõne nädala jooksul Juhan Smuuli bareljeefile kirjaniku punaminevikule viitavad infotahvlid lisada, ei ole seda seni tehtud.
Tallinna Keskraamatukogu lugejatel on nüüdsest võimalik kasutada raamatute laenamisel ja tagastamisel kodulähedasi 24/7 avatud laenutuskappe. Lisaks on raamatukogu teenindussaalidesse paigaldatud iseteenindusautomaadid.
Rahvusvahelise dokumentaalfilmifestivali DocPoint Tallinn avafilmina linastub sel aastal Eesti-Soome koostööfilm „Ilvesmees“, mille originaalmuusika on loonud Puuluup ja Tanel Kadalipp. Festival algab 30. jaanuaril.
2023. aastal eesti keeles ilmunud krimikirjandus oli eelkõige rikas kvaliteetsete teoste poolest.
Olgu inimese vastasseis maa, jumala või liigikaaslastega, pistab ta ennekõike rinda ikkagi iseendaga, näitab Taani ajaloodraama „Tõotatud maa“.
Euroopa kultuuripealinna saabumist tähistas esimesena Lõuna-Eestis Valga maakond. Kultuuripealinna tiitliaasta avasid kontserdiga suvine reggae-bänd Angus koos džässitalendi Karmen Rõivassepaga.
„Estonia“ sarja suurim õnnestumine see, et omalt poolt pole vett sogasemaks aetud. Aluseks on võetud faktid ja olemasolevaid lõhesid pole hakatud laiemaks ajama.
„Elu sundis mind ennast liigutama ja edasi liikuma. See on tore. Saan alustada elu uuesti, kordamata eelmise elu vigu,“ ütleb tuntud vene näitleja ja muusik, Lätti emigreerunud Artur Smoljaninov RusDelfile antud intervjuus.
Kultuuriminister Heidy Purga allkirjastas käskkirja, millega eraldatakse 14 era- ja kohaliku omavalitsuse etendusasutusele tegevustoetust 4,57 miljonit eurot. Kokku laekus vooru 23 taotlust kogusummas 9,5 miljonit eurot.
„Maestro“ räägib dirigendi ja helilooja Leonard Bernsteini jalajäljest muusikas, aga ennekõike tema abielust.
Aasta vaadatuim kodumaise muusika sündmus Eesti Laul tuleb 20. jaanuaril poolfinaaliga Tartusse tähistama kultuuripealinna peagi saabuvat algust. Tänavu toimub vaid üks suur poolfinaal, kus astuvad võistlustulle 15 artisti.
Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis aasta Eesti filmiks Anna Hintsi dokumentaali „Savvusanna sõsarad“, aasta filmiajakirjanikuks Johannes Lõhmuse ja aasta levifilmiks draama „Päikesepõletus“.
Kuressaare teatris lavastatud „Unistus“ on lugu inimestest, kes armastavad teatrit. Jäägitult ja elu lõpuni.
Juhan Aare kaheköiteline „Kaameraga Kremlis“ kirjeldab aega 1991. aasta südasuveni. Kas taasiseseisvumisest autor ei jõudnud kirjutada või on tulekul ka kolmas köide?
Kuigi telekava ei suutnud millegagi üllatada, tõmbas õhtu käima TV3-s üles astunud Tiiu, kes rääkis inglitest ja oma maja müügist.
Täna oleks saanud 80-aastaseks üks omanäolisemaid eesti kirjanikke, suur stiilimeister Mati Unt. LR tähistab sündmust „Via regia“ ja „Elu võimalikkusest kosmoses“ avaldamisega „Loomingu Raamatukogu kuldsarjas“.
Esimesed Olari Eltsi nimelised stipendiumid pälvisid ooperilaulja Sandra Laagus ja viiuldaja Birgit Katriin Born.
LP toimetus tegi oma valiku filmidest, mida jõulude saabudes tekib tahtmine üle vaadata. Valikusse jõudis nii armastatud Eesti, Briti kui ka Ameerika filme.
„Kinoteatri õhtuse vööndi“ enneaegne ja ootamatu lõpp oli kahtlemata skandaalne, ehkki ilma saadet nägemata ei saa öelda, kas tegu on spontaanse või planeeritud skandaaliga.
„Wonka“ on värvikirev ja mänguline eskapism, mis sobib sentimentaalseks vaatamiseks. See ei sarnane ülemäära oma 1971. aastal linastatud „järellooga“, aga ka ei erine nõnda palju, et kaks filmi ei võiks seotud olla.
Wim Wendersi uus film „Täiuslikud päevad“ tekitab tahtmise elule veidi soojema pilguga vaadata. On’s meil millegi üle nii väga kurta?
Kui juba esimesel leheküljel toidetakse oravaid ja aset leiab südantsoojendav vestlus lapse ja täiskasvanu vahel, on lootust, et jõuluraamat läheb täie ette.
Priit Tenderi „Koerkorter“ (Nukufilm) ning Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki „Eeva“ (Eesti Joonisfilm) pääsesid Oscaritel edasi nn short-listi lühianimatsiooni kategoorias.
„Tegu oli õigustatud etteastumisega, milleks ammu oli aeg,“ öeldakse selle kohta, et näitlejad oma palgamurega avalikult välja tulid. Probleem on siiski märksa laiem, on etendusasutused ühel meelel.