Ülekandest paistis inetu sinine pilt peosaalist, kuhu kaamerad ei tundunud eriti oodatud olevat, juhuslikult olid valitud ka kohad intervjuudeks. Foto: Priit Simson

Mõtlesin kiluleiba haugates, kui igav oleks, kui keegi ei saaks viriseda.

ETV ülekanne algas enne piduliku kontserdi ja vastuvõtu ametlikku algust – silmatorkavalt juhuslikud kaadrid külaliste saabumisest segiläbi päeval toimunud paraadiga, värsked intervjuud vaheldumisi varem salvestatud juttudega. Ajateljel tekkis hetkiti segadus. Intervjuude puhul oli õpetlik jälgida, kes on meil „palavalt armastatud eestlased” – Gerd Kanteri ja Evelin Võigemastiga võib ju niisama tühja-tähja lobiseda: millal viimati dresse kanti ja kas hommikul ikka kiluvõileiba söödi. No mida targemat sa sportlaselt ja blondilt näitlejalt ikka küsid, on ju? Ega oskagi arvata, kumb ma ise olla sooviksin – „palavalt armastatu”, kes peab mingit suvalist mula ajama, nagu olekski tal peas põhk, või avalikkusele tundmatu spetsialist, kel on tänu oma tundmatusele õnne rääkida ka olulistest asjadest?

« Avalehele 81 Kommentaari