Ülekandest paistis inetu sinine pilt peosaalist, kuhu kaamerad ei tundunud eriti oodatud olevat, juhuslikult olid valitud ka kohad intervjuudeks. Foto: Priit Simson

Mõtlesin kiluleiba haugates, kui igav oleks, kui keegi ei saaks viriseda.

ETV ülekanne algas enne piduliku kontserdi ja vastuvõtu ametlikku algust – silmatorkavalt juhuslikud kaadrid külaliste saabumisest segiläbi päeval toimunud paraadiga, värsked intervjuud vaheldumisi varem salvestatud juttudega. Ajateljel tekkis hetkiti segadus. Intervjuude puhul oli õpetlik jälgida, kes on meil „palavalt armastatud eestlased” – Gerd Kanteri ja Evelin Võigemastiga võib ju niisama tühja-tähja lobiseda: millal viimati dresse kanti ja kas hommikul ikka kiluvõileiba söödi. No mida targemat sa sportlaselt ja blondilt näitlejalt ikka küsid, on ju? Ega oskagi arvata, kumb ma ise olla sooviksin – „palavalt armastatu”, kes peab mingit suvalist mula ajama, nagu olekski tal peas põhk, või avalikkusele tundmatu spetsialist, kel on tänu oma tundmatusele õnne rääkida ka olulistest asjadest?

Avalehele
81 Kommentaari
Loe veel: