Nooruses õppis ta tantsimist ning esines Münchenis, Berliinis ja Prahas. Ei läinud kaua, kui Lenist sai filminäitleja. Pärast osa-lemist mõnes filmis võttis Riefenstahl ohjad enda kätte ja alustas rezhissöörikarjääri. Valmisid filmid “Püha mägi”, “Piz Palü valge põrgu”, “SOS jäämägi” jt.

Leni tähtsaim austaja Adolf Hitler palus naisel filmida natsipartei kongressi Nürnbergis ning teisigi samasuguseid koosviibimisi. Ka pani Hitler Riefenstahli 1936. aasta Berliini olümpiamängude filmimist juhtima. Naine kamandas 60 operaatorit ning tema sportmängude kajastamist filmilindil peetakse tänapäeva spordireportaazhide aluseks. Rezhissöör sai kasutada kõige kaasaegsemat ülesvõttetehnikat.

Pärast sõda sai Lenist süüdistus-alune natsistlikus tegevuses, mille tõestamiseks toodi välja tema suhted Hitleriga ning propagandafilmid, eriti “Tahte triumf”. Kaks korda arreteeriti Leni koos abikaasaga. Pikast vanglapõlvest õnnestus Lenil siiski pääseda.

Kodumaal ebasoosingus, hakkas Leni 1960. aastatel pildistama Aafrika päriselanikke, valminud fotoraamatud pälvisid kiitvaid hinnanguid kõikjal maailmas. Leni Riefenstahli triumfide- ja mõõnaderikas elu on siiski säilitanud vitaalset naist elutahtelisena ka auväärses pensionieas. Veel 70-aastasena hakkas Leni pildistama allveemaailma, millest on materjali kogutud kahe fotoraamatu jagu.