Aeg kaob, laulud jäävad
1.-13. augustini ringleb Eestimaal selle aasta suurim estraadikava "Mis värvi on armastus". Kuuekümnendate kuldse nooruse unistus on saanud tõeks - taas on laval toonased armastatud solistid Heli Lääts, Kalmer Tennosaar, Heidy Tamme, Uno Loop... ning kõlavad laulud, mis vahepealsetel aegadel justkui unustusse jäänud.
Idee taaselustada eakad kuid edukad hitid pole iseenesest uus ning korraldaja Aidem Pot on selle õnnestumise nimel ka tublisti vaeva näinud. Paari aasta jooksul on ilmavalgust näinud "Kutse Tantsule" sarjas Mati Nuude, Heli Läätse, Vello Orumetsa, Tarmo Pihlapi sooloalbumid. Möödunud sügisel ilmus esimene "Mis värvi on armastus" kauamängiv, nüüdseks on väljas teine plaat ning loota võib, et millalgi tuleb veel kolmas ja neljas osa, sest laule, mida mäletada, on rohkemgi.
Avalöök Raplas
1. augustil alustati kontserdiga Rapla Lauluväljakul. Läbi Rapla maakonna sõites võis näha, kuidas kümned pered autodega väikelinna poole suundusid. Lauluväljakule jalutasid soliidsed vanaprouad härrade käevangus ning nende olekust võis aimata, et seda kontserti on pikalt oodatud. Pool tundi enne kontserdi algust olid pea kõik istekohad endale omaniku leidnud. Sestap ei saa rääkida sellele muusikale omasest kuulajast, sest kuulajaid on servast-serva, põnnidest vanaisadeni. Ka ei ole midagi eriskummalist selles, et just Aarne Oidi ja Uno Naissoo helilooming ning "Horoskoobi" laulud on üle elanud oma aja ning mitu põlvkonda. Kõik esinejad, Kalmer Tennosaarest Tarmo Pihlapini (keda kontserti konfereeriv Mati Talvik naljaga pooleks lauljate pesamunaks nimetas) on sõltumata vahepealsetest aastatest säilitanud professionaalsuse ja noorusliku sära. Või armastame me neid nii palju, et ei märka kuis aastad lähevad.
Kõrgetasemeline kontsert
Professionaalset lähenemist on tunda kõiges, paaritunnine kava on täidetud parimate lauludega iga esineja repertuaarist ning väikest hingetõmbeaega võimaldavad Jaak Jürissoni orkestri mõnusad instrumentaallood ja Mati Talviku pisut nostalgilised mõtisklused. Eriti nauditavaks teeb sellise kava jälgimise lauljate suhtlemine "oma publikuga". Kõige aktiivsemalt ärgitas publikut Heidy Tamme, kes lavale tulles palus kõigil üksteisel ümbert kinni võtta ja sügavalt silma vaadata. Publiku lõi kihama tema lause: "Kes muidu ei julge, võtame laval valguse maha! Pimedaks!" Julgeti küll, ehkki alguses oli lavaesine vaid vaimustunud lapskuulajate päralt. Tasapisi lisandus tantsijaid ning õhtu edenedes jäi plats valsikeeru jaoks päris kitsaks.
Mälumängud ja auhinnad
Mart Mardisalu veetud nurkade mäng "hakkis" kontserdi natuke ära; kuigi numbrimäng kohalolnutes väikest elevust tekitas, siis Mardisalu heidetud paar kohatut nalja tõmbasid seda selgema joone tänaste tähtede ja "vanade tegijate" vahele.
Sponsorite nappuse üle kurta ei saa, lava kaunistab hulk värvilisi reklaamloosungeid ning rahva seas jalutavad ringi elavad puljongikuubikud (poroloontibud). Eesti Raadio töökas kollektiiv on nõuks võtnud tuurile kaasa anda muusikatoimetuse kahurväe, kes igal kontserdil publikule ühe pähkli konksuga küsimuse näol pureda annab. Auhindadest ei ole puudust. Kokkuvõttes on "Mis värvi on armastus" üks suur ühislaulmine, esimesest, nimilaulust peale. Mõelge selle laulu sõnadele (päris kindlasti meenub vähemalt refrään) ja püüdke neid kõrvutada mõne tänase samateemalise poplauluga.
ükskõikseks ei jäta seegi, millise muusika võtavad oma mälestustesse kaasa tänased teismelised. Laulavad nad paarikümne aasta pärast heldinult koduse tümpsumasina saatel "jammi-jammi" ja "uu-laa-laa-laa"? Ei tea, millised laulud on meie laste suus aastate pärast, küll aga võib uskuda, et "Suveöö" ja "Korraks vaid" ning kümned teised kuldsed viisid ei kao me mälust ka paarikümne järgneva aastaga, vaid elavad edasi helikandjatel ja cover-versioonides.
ühtpidi on tore, et kahe nädala jooksul on igas Eestimaa nurgas võimalik kaasa laulda, meenutada, meelde tuletada, aga mismoodi peavad sellele pikale tuurile vastu meie lemmikud ise? Nähes neid nakatavalt tantsimas ja kuulates nende sädelevat esinemist, tundub, et samapalju kui meie, kuulajad nende muusikat naudime, tunnevad nad ka ise muusika tegemisest rõõmu.
YLLE RAJASAAR
