Oh jah. Alles kuu aega tagasi lahkus meie seast Ardi, Tõnu Aava poeg, imeline butafoor ja tore inimene. Pälvisime mõlemad 2001. aastal Draamateatri kolleegipreemiad Antsud ja pärast seda oli meil igal aastal Antsude peol alati kombeks ühel hetkel peomelust irduda, ronida Ardi kabinetti, mis oli täis lugematuid masinaid, jupstükke ja sahtleid, ning juua rahus ja vaikuses klaasike viskit.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: