Indie oli tollal jah nö progressiivsete noorte seas väga populaarne. See väga on muidugi üsna tagasihoidlik võrreldes tänapäevase olukorraga. Tollal ei olnud muusikateadlikke noori just kuigi palju, sest infole mujal maailmas toimuva osas oli raske ligi pääseda. Samaaegselt oli aga üha enam peale tulemas elektroonilise klubimuusika uus laine, reivikultuur, kui inimesi enam ei huvitanud mitte niivõrd bändide esinemiste nautimine vaid DJ-muusika järgi ennastunustavalt tantsimine. Mäletan selgelt esimesi pidusid, kui need mõlemad poolused olid veel tasakaalus. Neid erinevaid uusi elektroonilise klubimuusikastiilis dj-sette mängiti pärast kontsertesinemisi ja mingil hetkel oodati neid juba rohkem kui kontserte. Tegemist oli tollal lihtsalt millegi uue ja värskega, mis vastandus varasemale bändikultuurile ja mille kaudu sai olla justkui ühenduses hetkel kõige ajakohasemate globaalsete vibratsioonidega. Aga aeg oli üleüldiselt ka muus osas erakordselt muutusterohke, sest paralleelselt globaalses mastaabis toimunud suurte muudatustega muusikaelus, toimus ju siin sel ajal üleminek ka ühelt ühiskonnakorralduselt teisele. Kogu ühiskonda ehitati uuel moel üles. Ühelt poolt suurte võimaluste aeg, kuid teiselt poolt piiratud ressursside ja kogemuste tõttu ka paljuski kasutamata jäänud võimaluste aeg.

Kumma bänd Hüpnosaurus rohkem oli - sinu või Raul Saaremetsa, kuidas jagunesid rollid loometöös, kelle idee oli panna lugudele eestikeelsed poeetilised nimed?

Hüpnosaurus oli algselt rohkem minu bänd või õigem oleks vast öelda, et projekt. Algkoosseisus oli trummidel abiks Railo Pals ja kui temaga läksid teed lahku, siis kutsusin Rauli tema asemel trumme mängima, kuna ta oli tollal üks väheseid teadlikke inimesi sarnases uue muusika nišis, kellega sai võrdväärselt kõikvõimalikel aktuaalsetel teemadel diskuteerida ning kes ka Hüpnosauruse senist loomingut kõrgelt hindas. Õige pea aga muutus Raul võrdseks liikmeks nind lisaks trummari rollile toetas ka teiste instrumentidega ning lugusid lõime siis enamasti juba ühiselt. Sel perioodil tegelikult muutus Hüpnosaurus ka juba rohkem klubimuusikaduoks ja ka loopealkirjad inglisekeelsemateks.

Kui arvukas oli tollane Tallinna alternatiivmuusikaskene võrreldes praegusega, mõtlen just pidude publikuhulga ja tuttavate nägude suhte arvestuses. Ulatus see ka väljapoole pealinna?

Skene oli ikka väga oluliselt väiksem. Erinevate alternatiivmuusikastiilide austajad käisid samadel sündmustel, sest neid toimus esialgu ikka üsna harva. Tänast olukorda, et võid ühel päeval valida mitme hea sündmuse vahel, tollal ei olnud. Kõik oli seetõttu palju paremini hõlmatav ja ka side mujal linnades toimuvaga palju parem. Selline kõik teadsid kõiki, kes vähegi asjaga seotud, sündroom.

Teiste linnade puhul toimus miskit loomulikult Tartus ja erilisema nähtusena tõusis esile Kilingi-Nõmme entusiastlik seltskond. 1990ndate keskel jõudis uus elektrooniline klubimuusika muidugi päris paljudesse teistesse linnadesse nagu Viljandi, Rakvere, Pärnu, Paide ja mäletan selgelt, et publik nendel pidudel võis olla vägagi avatud ja valmis võtma vastu kohati ka päris nõudlikke rütme. Seda juba peo algtaktidest peale, sest oli pikalt oodatud neid harva toimuvaid sündmusi muusikaga, mida mujalt oli väga keeruline kätte saada.

Kas Hüpnosaurusel oli kolleege-konkurente või tegutsesite üksinduses?

Esialgu ikka üsnagi üksinduses. Mingil ajal tekkis side Röövel Ööbiku seltskonnaga ja kusagilt sealtkaudu sain teada ka sellisest duost nagu Öäk ja nemad olidki Hüpnosaurusele areenile tuleku hetkel kõige lähemal. Nad olid muusikaliselt küll siiski üsna erinevad, aga samaväärselt kõigest muust eristuvad ja samaaegselt esile tõusvad. Meie mõlema debüütesinemine toimus samal sündmusel -- 25.jaanuaril 1992 Kodulinna majas. Hiljem hakkas tasapisi teisigi tegijaid juurde tulema, aga tänapäevasest mitmekesisusest erines tollane olukord nagu öö ja päev.

Millistele suundadele Hüpnosaurse periood sind hilisemas elus juhatanud on muusikamaitses ja muusikaelu korraldamisel?

Arvan, et just tänu Hüpnosaurusele võeti mind endast vanemate kohalike muusikaringkonna autoriteetide poolt väga lihtsalt omaks ja eks hilisem DJ-tegevus ning ka ürituste korraldamine on samuti sealt alguse saanud. Ja hetkel toimuv Hüpnosauruse kõige varasema perioodi taasavastamine on mind omal moel mõjutamas taas loominguga tegelema ning jätkama pigem just seda algusaegade sõltumatut ja kompromissitut suunda, mis tollal klubikultuuriplahvatuse tõttu jäi lõpuni käimata.