Sissejuhatuses tutvustab Noormets vastupanuliikumist Nõukogude Liidus, enamjagu raamatust käsitleb maakondade kaupa metsavendluse liikumist. Siin toodud näide räägib lahingust, kus hukkus 68 punast ja kaks Omakaitse võitlejat.

Lahing Liivamäel

Kui esimene auto jõudis Oma Kaitse (OK) positsioonist umbes saja meetri kaugusele, avasid OK mehed kõikidest relvadest autode karavanile risttule. Autod jäid seisma, tekkis suur segadus ja karjumine. Tõusis hetkeks ka valge lipp, mis kohe aga kadus. Oli näha, et hoop vastasele tuli ootamatult. Näis olevat palju ohvreid, üksikud haavatud roomasid teekraavi mööda mäenõlva taha, kuhu oli punastel mingi varu jäetud.

Pärnu punased võimumehed olid 4. juulil teada saanud, et Kilingi-Nõmmes ja selle ümbruskonna valdades on nõukogude võim kukutatud ning asemele on asunud endine Eesti kodanlik võim. Selle likvideerimiseks formeeriti Pärnus kiiresti hävituspataljoni osadest lööksalk, mis koosnes enamikus noorkommunistidest ja teistest punaste sabarakkudest, kelle kättemaksuiha oli piiritu ja usk võidusse kõikumatu. Kuuel veoautol, kahel kergel sõidumasinal ja mõnel mootorrattal oli umbes 150 meest, varustatud püsside, käsigranaatide ja nelja kergekuulipildujaga.

Sama päeva kella kahe ajal sai Oma Kaitse Kilingi-Nõmmes telefoni teel Surjust teada, et autode karavan on nende suunas välja sõitnud. Üldjuht major Paul Lilleleht otsustas lahingu vastu võtta ja asus linnakaitset organiseerima.

Sellel rünnakul sai raskesti haavata ja langes rivist välja OK üldjuht major Lilleleht. Eestlaste ahelik aga tormas edasi ja vallutas maanteel seisvad masinad ja puhastas selle rajooni veel ellujäänud punastest, jätkates seejärel pealetungi ülejäänud vastaste positsioonile. Keset ägedamat võitlust saabus kohale piirivalve grupp kapten V. Raidi juhtimisel. Eesti-Läti piiril tegutsesid veel punaste päevil endised eestlasist piirivalvurid, kes nüüd sõja puhkedes liitusid OK üksustega ja käesoleval juhul saabusid kohale Mõis-külast tulles. Kapten Raidi juhtimisel jätkus nüüd lahingutegevus ning punased löödi nende positsioonidelt välja. Paaniliselt ja relvi maha jättes põgenesid punaste riismed Pärnu suunas. Kolm tundi kestnud lahing oli võidetud.