Näitusele minnes on juba enne fotodeni jõudmist kogu hoones näha ja kuulda nõukogude aega. Hoone suur hall metalluks, laiad trepid ning nagisevad põrandalauad moodustavad koos fotodega ühtse terviku, mis külastaja endasse haarab.

Galeriis kõndides jääb silma palju turismiatraktsioone, millega tänapäeval ehk Tallinna enam külastama ei kutsuta, sealhulgas palju toonaste riigijuhtide auks püstitatud monumente ning ehitisi. Ent leidub ka neid, mis täna külastajaid nii Eestist kui kaugemalt Tallinna kutsuvad, nende hulgas näiteks laulu- ja tantsupidu ning aegumatu vanalinn.

Kogu turismipropaganda loob rõõmsa meeleolu – fotod on kirjud ning veidi vildakas ja mummuline Eesti kaartki sirutab suunurgad kõrvadele lähemale. Isegi täna, mil fotode jäädvustamisest on möödas üle 20 aasta, jätab näitus tahtmise linna külastada ning fotodel kujutatust osa saada.

Vabadus valida

Näituse autor Tomas Alexandersson peab suurimaks erinevuseks tänase ja nõukogudeaegse turismi vahel vabadust ning võimalusterohkust. "Tänane turism Tallinnas pole enam nii väga mälestusmärkide, monumentide ja sõjamemoriaalide külastamine," ütles Alexandersson. "Turistidel on võimalus valida rohkem kui ühe-kahe hotelli vahel ning neil on vabadus teha, mis nad soovivad."

Alexanderssoni sõnul kirjeldasid paljud külastajad avaõhtul näitust kui ajamasinat ning taaselustusid paljude lapsepõlvemälestused, mis rõõmu pakkusid. "Üks külastaja leidis foto oma emast, kes pildistamise hetkel oli lapseootel ning veel sündimata lapseks see külastaja ise," ütles Alexandersson.

Rootslasest estofiili Tomas Alexanderssoni on Tallinn paelunud juba 2005. aastast, mil ta seda esimest korda külastas. Alexanderssoni huvi retro- ja vintage-esemete ning nõukogude arhitektuuri ja ajaloo vastu viis teda avama online-muuseumi vanast turismiinfost ning Tallinna promomisest.

Näitus jääb loomelinnakus avatuks 7. augustini.