Tunnustus ei läinud avansiks “paljutõotavale” noorele kunstnikule, vaid varaküpsele kunstimeistrile, kel on nooruse kiuste õnnestunud süüvida nii inimese kui ka maalikunsti ellujäämise šanssidesse järjest eluohtlikumas maailmas. Alice Kask on uustõsine kunstnik, ta kasutab värve pigem vähem kui rohkem, ütleb pigem napimalt kui ohtrasõnaliselt. Seda tugevamalt kajavad vaatajas vastu kunstniku õhkuvisatud visuaalsed metafoorid: inimkeha fragmenteerumine kuskil õhutühjas ruumis, jäsemeliigeste muhklik ja reumaatiline kontuur, inimsilma ekslemine mingi mudase maski taga, tumedatest kössivajunud kujudest õhkuv väsimus ja depressioon, ärapöördunud poosid ja sirmitagused udused figuurid. Näitus jääb avatuks kuni 15. maini.