Alkoholivabad joogid sobivad mõnusaks alternatiiviks inimestele, kellele mõne konkreetse joogi maitse meeldib, et ühel või teisel põhjusel seda juua ei saa. Foto: Tiit Blaat

Hea tava neid alaealistele müüa ei luba.

Mõte alkoholivabast veinist või džinnist kõlab esimese hooga umbes nagu lihavabad viinerid või sinki mängiv suitsutatud arbuus (viimane moevärk). Kui alkoholi juua ei taha, miks siis tahta midagi, mis selle moodi maitseb? Alkovabapood.ee veebipoe juhataja Merle Tigli selgitab, et alkoholita jookidest hakkab saama kultuuri täisväärtuslik osa.

Sihtrühm on tegelikult vägagi lai. Rasedad ja imetavad emad, autojuhid, inimesed, kes ei joo alkoholi religioossetel põhjustel, nagu näiteks idamaades (Tigli näitab halal-sertifikatsiooniga veini). Mõistagi ka inimesed, kes soovivad alkoholi tarbimist märkimisväärselt vähendada või lihtsalt... ei taha alkoholi. Mis teha, see pole meie kultuuriruumis ikka veel harjumuspärane nähtus.

Karm karskuspoliitika ei toimi ning tekitab inimestes pigem trotsi.

Seega oli ka Merle Tiglil alkoholivaba poodi luues hirm päris suur. Samuti muidugi põnevus. Ta leiab, et karm karskuspoliitika ei toimi ning tekitab inimestes pigem trotsi. „Alkoholita joogid on just alternatiiv, mis aitab vähendada alkoholi tarbimist ja ümber kujundada tarbimisharjumusi,” sõnab ta.

Tigli hakkas alkoholivabade jookide maailma vastu huvi tundma ajal, mil ta ise alkoholi tarbida ei saanud. „Minu jaoks oli valik kesine. Olid mõned vahuveinid, paar varianti tavalisi veine ja siis muidugi alkoholivaba õlu,” kirjeldab ta. Eesti valikust kaugemale vaadates avastas ta aga palju kirjuma maailma. Toonaste otsingute otsese tulemusena on praeguseks avatud veebipood ligi poolesaja eri tootega. Nende hulka kuuluvad ka spetsiaalselt sellele poele tehtud Vino Sobrio nime kandvad veinid, mis on toodetud Itaalias.

„Inglise keeles kõlab see hästi: „Booze-free is becoming the new norm” ehk eesti keeles: alksivaba on uus norm,” rõõmustab Merle Tigli.
Foto: Tiit Blaat

Alkovaba poodi tutvustati esmalt toidufestivalil. „Kartsin küll, et hakkan hommikust õhtuni kuulma värske piirikaubanduse teemalisi nalju, aga meid võeti vastu väga hästi. Varem teati peamiselt alkoholivabast õllest,” meenutab Tigli. Alkoholita jookide telk pandi püsti ka näiteks festivalil Sweet Spot. „Seal oli kogu aeg järjekord. Oli palav aeg, inimesed ei soovinud kohe päeval alkoholi jooma hakata,” meenutab ta.

2015. aastast on Suurbritannias alkoholivabade jookide tarbimine suurenenud 30%.

Alkoholivabade jookide kultuuri arendamise heaks näiteks toob Tigli Suurbritannia, kus kogub populaarsust liikumine mindful drinking. „Nad korraldavad alkoholivabade jookide seminare ja festivale. Et midagi sellist saaks Eestis toimuda, oleks tarvis kaasata rohkem osalejaid,” ütleb Tigli. Ühtlasi tehakse Suurbritannias tihedat koostööd riiklike institutsioonidega (Eesti vaste oleks tervise arengu instituut). Tulemused on näha. 2015. aastast on Suurbritannias alkoholivabade jookide tarbimine suurenenud 30%.

Aga miks ikkagi alkoholist vabastatud joogid, mitte lihtsalt näiteks mahl ja vesi? „Inimene, kes ei ole kunagi veini joonud, võib-olla ei otsigi seda maitset. Alkoholita veinid on mõeldud inimestele, kellele meeldib veini maitse, aga kes eri põhjustel soovivad alternatiivi,” toob Tigli näite. Täisväärtuslikku maitsebuketti saavutada ei ole lihtne. „Kindlasti ei saa alkoholita veine võrrelda alkoholiga veinidega. Nad on ikkagi täiesti teine kategooria,” toonitab Tigli. Sama kehtib teiste alkoholivabade jookide liikide kohta. Alternatiivseid jooke tuleb maailmas turule üha enam: ilma teevad alkoholita džinnid, viinad, digestiivid, valmiskokteilid (mokteilid), kui nimetada ainult mõned. Eesti turul on saada ka näiteks Seedlipi destillaat, mis pole küll džinn, ent baasainena sobib suurepäraselt toonikuga džinni valmistamiseks.

Uuringutega on tõestatud, et punase veini tervislikud mõjud ei tulene alkoholist, vaid flavonoididest, mida sisaldavad ka dealkoholiseeritud veinid.

Merle Tigli ei ole seejuures ise sugugi täiskarsklane ja peoõhtul joob hea meelega ka paar pokaali klassikalist veini. Ometi on näiteks õhtu alguses süüa valmistades parem ikka erksa meelega olla, siis on väiksem oht asju põhja kõrvetada. Midagi kõrvale rüübata ju ometi tahaks. „Järgmisel päeval on igal juhul parem olla,” muigab Tigli. Alkoholivabadel variantidel on järjest suurem osa pidulikel suurüritustel ja vastuvõttudel, samuti näiteks päevasel ajal töökeskkonnas tähistamisel. Eestis saadava valiku hulgas on näiteks ka veinid, mis olid valitud Stockholmis Nobeli auhindade gala ametlikeks alkoholita veinideks. Pierre Zero valge ja roosa mullivein teevad nüüd suurt tähelendu.

Alkoholita õlu ja vein võivad kohati suisa kasulikud olla. Alkoholita õllest räägitakse üha enam kui ühest võimalikust spordijoogist, mis aitab sportlasel kiiresti taastuda. Samuti peetakse kasulikuks alkoholivaba veini. „Uuringutega on tõestatud, et punase veini tervislikud mõjud ei tulene alkoholist, vaid flavonoididest, mida sisaldavad ka dealkoholiseeritud veinid. Alkoholivabas punases veinis on sama kõrge polüfenoolide tase nagu tavalises punases veinis. Seda ei taheta tavaliselt uskuda,” ütleb Tigli. Pealegi sisaldab alkoholita vein tunduvalt vähem kaloreid.

Valik alkoholivabasid jooke
Foto: Tiit Blaat

Seejuures pole ükski nimetatud jookidest mõeldud alaealistele. „Seadusega nende ostmine ja müümine keelatud ei ole, aga hea tava näeb ette, et me seda ei tee.” Muide, sageli ei saa kliendid aru, miks on alkoholivabad variandid tihti kallimad kui nende alkoholi sisaldavad sugulased. „Tootmisprotsess on hoopis kallim. Alkohol tuleb neist jookidest ju pärast tavalist valmistamisprotsessi veel välja hirmutada,” muigab Tigli.

Kuula Delfi Taskust (tasku.delfi.ee) ka Vala välja” alkoholivabade jookide erisaadet, kus on külas baarmen Andrei Kazakov.