Ellen Stewart sai siin, Soome lahe kaldal uuesti aktuaalseks sel nädalal, kuna tema asutatud teatris La Mama mängiti Sofi Oksase näitemängu „Puhastus”. Kuigi Ellen Stewart „Puhastuse” esietenduseni ei elanud, oli 91-aastane tumedanahaline daam hoolimata raskest haigusest kuni viimaste päevadeni oma teatri tegemiste juures ja ilmselt seotud ka „Puhastuse” kavva võtmisega. „Puhastus” on muide esimene Soome näitemäng, mis on Ameerika Ühendriikide pinnal inglise keeles ühes kutselises teatris etendunud. Eestis on Oksase „Puhastus” teos, mida on nimetatud lihtsustatuks – selle nimel, et kultuuri peateedele tüürida. New Yorgist vaadatuna paistab asi teistmoodi, sellest räägib tüki La Mama kavva jõudmine.

Ellen Stewart asutas 1961 oma teatri La Mama ETC (need viimased kolm tähte tähendavad Experimental Theatre Clubi), et tuua lavale teoseid, mida keegi ei tea, millest keegi ei tahagi teada, kuid mille õigus kunstielule on pärast La Mamas etendamist tõendatud. Nii võiks võtta kokku selle pisikese teatri ideoloogia. La Mamas on astunud lavale Al Pacino, Robert De Niro ja Harvey Keitel, kuid siis, kui nad seda tegid, ei teadnud keegi, kes nad sellised on. Ellen Stewartil oli globaalne haare. Paljud rahvusvahelisi teatrisündmusi väisanud eestlasedki on näinud prisket neegridaami, kes aktiivselt suheldes kuulab maad ja uurib, mis teatriilmas sünnib. Stewart otsis andeid, otsis kuumi teemasid.

Pole juhuslik, et Tartu kevadpäevade kavas olnud Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng” esietendus mõni aeg pärast Tartut La Mamas. Stewart tõi „Tuhkatriinumängu” New Yorgis lavale hoolimata sellest, et see oli igas mõttes vastuvoolu ujumine. Eestis see fakt midagi muud peale paksu pahanduse ei toonud. Ka tõsised eestlased sealpool Atlanti ei rõõmustanud sugugi, et kuskil New Yorgi keldris mängivad ühed kohalikud punased eestlastest punaste kirjutatud tükki. La Mama on ikka olnud külalistele avatud. Evald Hermaküla on seal mänginud Vaino Vahingu monotükki Jaan Oksast, „Meest, kes ei mahtunud kivile”. Von Krahli teater käis La Mamas mängimas „Eesti pulma”.

Ellen Stewart armus lavastuses esinenud setu rahvalaulikutesse ja -viisidesse ning nimetas seda tõeliseks kunstiks. „Puhastuse” lavastas La Mamas türgi päritolu Zishan Ugurlu, kelle Stewart tõi seitse aastat tagasi New Yorki, muretses talle rohelise kaardi ning andis tööd ja peavarju. Tema modernistliku lavastuse kohta on kõlanud vastakaid arvamusi. Napp meediakajastus annab märku, et 99 istekohaga saalis, mis kannab nime First Floor Theatre, antud etenduste vastukaja on väike. Erinevalt näiteks jaanuaris La Mamas esinenud Valgevene Vabast Teatrist, mille lavastus „Olles Harold Pinter” kutsus esile elava vastukaja. La Mamas teatakse, millisele nupule vajutada.

Kommentaar

Näitekirjanik Edward Albee teatrijuhist Ellen Stewartist

•• Kui ma tulin New Yorki, oli seal kaks tõeliselt tähtsat teatrit: Elleni La Mama ja Living Theater. Nemad andsid mulle teatrialase hariduse. Ma õppisin neilt avangardi ja teatri võimalusi. Elleni juures meeldis mulle kõige rohkem see, et ta riskis. Ta tahtis läbi kukkuda.

New York Times