Andy Warhol on elus
Lugenud raamatut „Andy Warholi filosoofia”, võib metafoorselt öelda, et ta on ikka veel elus. Ja tema filosoofia on tegelikult tõsise filosoofia paroodia või enesekeskne argifilosoofia. Warhol ütleb: „Mulle meeldib olla õige asi vales kohas ja vale asi õiges kohas. Aga kui sa juhtud olema üks neist kahest, siis pööravad inimesed sulle liiga palju tähelepanu või sülitavad su peale või kirjutavad sinust halbu arvustusi või löövad uimaseks või ütlevad, et oled karjerist.”
Warhol ei varjanud oma kiindumust massikultuuri. Ühes intervjuus vastas ta: „Mulle meeldib su Daily Newsi telereklaam. Olen seda viisteist korda vaadanud.” Siit ka tema huvi suurte staaride vastu – olgu need siis poliitikud, nagu Mao, või popstaarid alates Marilynist kuni Elviseni.
Heie Treier peab „Andy Warholi filosoofia” järelsõnas selle publitseerimist eesti keeles suursündmuseks. Ta meenutab sedagi, et vahetult pärast selle ilmumist tõi raamatu Eestisse Vilen Künnapu ja see levis käest kätte peamiselt arhitektide ringkonnas. Raamatust tehti koopiaid. Warholist on inspireeritud ka rühmituse SOUP’69 logo – Leonhard Lapini konservipurk.
Treier on täpsustanud Warholi päritolu. Teatmeteostes on enamasti kirjas, et ta on tšehhi päritolu, kuid tema vanemad olid pärit praeguse Slovakkia territooriumile jäävast russiini rahvakillust, tema õige nimi oli Andrew Warhola.
Igal juhul on Andy Warholi nn filosoofia huvitav lugemiselamus, mis aitab, soovitatavalt kriitiliselt, mõelda ka tänapäevase massikultuuri mehhanismidele. Arvan, et oma loomingu ja avalike etteastetega Warhol ühelt poolt nautis kuulus ja rikas olemist, kuid teiselt poolt pilas seda ühiskonda, kuhu ta oli sattunud.
Kuulsuse tee
Warhol suri 1987. aastal. Aasta varem oli surnud teine moodsa kunsti klassik Joseph Beuys. Omamoodi olid nad antipoodid – üks popkunsti klassik, teine kontseptuaalse kunsti võimas esindaja. Kuid mõlema surm vallandas retrospektiivide laine ja mõjutas oluliselt nüüdisaegset kunsti, mis oli väsinud 1980. aastate transavangardistlikust maalikunstist. Tulid neo-pop, uus kontseptualism ja uued meediad.
Warhol on kunstis selline staar nagu popmuusikud. Ta vahetas välja senise ameerikaliku iidoli, abstraktse ekspressionismi esindaja Jackson Pollocki, keda esitleti kui tõelist Metsikust Läänest pärit macho-meest. Popkunstnike seas oli palju homosid – see läks kunstnike ringkondades lausa moodi. Hakati flirtima ka seni madalaks peetud kunstiga, paljud tulid n-ö suurde kunsti reklaaminduse ja vaateakende kujundamise kaudu.
