Mind kutsuti ükskord Palestiinasse workshop'i juhendama. Uurisin enne minekut, millised masinad neil on. Ühtegi freesi neil polnud, sest Iisrael arvab, et nendega hakatakse relvi tootma. Pakuti laseri kasutamist. Ütlesin, et võtame materjaliks siis vineeri.

Kui kohale jõudsin, tuli välja, et vineer oli tellitud Brasiiliast. Hakkasin küsima: "Miks te ise...", aga siis vaatasin ringi ja nägin, et nad elavad kõrbes ning neil ei olegi millestki vineeri toota. Sain aru, et materjal, mida kasutatakse, peaks olema kontekstipõhine. Lõuna pool on teised materjalid. Näiteks savi, mis paisub ja praguneb ning on elav nagu puit.

Puidu kasutamine puudutab ka metsanduse teemat, mis Eestis praegu kõvasti kirgi kütab. Ometi propageerid sa puidust ehitamise mahtude märkimisväärset suurendamist. Kuidas metsanduse teemasse suhtud?

Ma ei arva, et me peaksime rohkem puid maha võtma, et puidust ehitada. Me peaksime selle asemel puitu rohkem väärindama. Palkmajade tootmine, mis on praegu Eestis põhilisi puidu töötlemise viise, ei ole puidu väärindamine. Lihtsal palkide väljaveoga võrreldes palkmaja palgi väärtus võib-olla kahekordistatakse, aga me saaks selle kümnekordistada, kui kaasata tootmisesse kohalikud insenerid ja arhitektid ja teha puidust midagi ägedat.