Arhitektide liidu uus esimees: kui midagi ette ei võta, tuleb ka meil rüüstamine nagu USA-s
Möödunud reedel valis arhitektide liit uueks esimeheks Andro Männi, kes on töötanud mitmes nimekas arhitektuuribüroos ja osalenud selliste märgiliste hoonete projekteerimisel nagu Tartu ülikooli Narva kolledž, Tallinna Linnateatri laiendus ning Viljandi, Rapla ja Tabasalu riigigümnaasium.
Oled aseesimehena olnud arhitektide liidu juhtimisega seotud juba kaks aastat ja tunned asjade seisu väga hästi. Mida püüab asutus saavutada?
Arhitektide liit on nõuandev organisatsioon. Meie eesmärk on, et keskkond, kus me elame, oleks kvaliteetsem. Käime tihti omavalitsuste esindajatega kohtumas. Tõsi, mitte kõigiga, sest osa neist arvab, et sekkume nende asjadesse.
Nagu enamikus Ida-Euroopa riikides, pole ka Eestis institutsioone, mis tegeleks avaliku ruumi ja elukeskkonnaga. Meil ei ole sekkumiseks majanduslikku ega poliitilist hooba. Ent saame olulisi teemasid hoida üleval. See tähendab neist pidevalt rääkimist, mitte lihtsalt mõned korrad sõna võtmist.
Teemad, millega tahaksid tegeleda, on segregatsioon, ühiskonna vananemine ja kliimaprobleemid. Alustame segregatsioonist ehk ühesuguse sissetuleku ja päritoluga inimeste ühte piirkonda koondumisest. Miks on see teema oluline?
Kui vaatame, mis on USA-s viimasel ajal toimunud, siis selle põhjus ongi segregatsioon. Inimesed tulevad tänavatele, sest neil puuduvad selles ühiskonnas võimalused midagi oma elu edendamiseks teha. Stockholm on ka väga hea näide. Sealgi on lastud turul mingil ajal ohjad võtta.
Kui koondada kõik väikese sissetulekuga inimesed ühte kohta, hakkavad nad oma eluraskusi üksteisele peegeldama. Hakkab tekkima frustratsioon ühiskonna vastu, tekib tunne, et sind on jäetud välja. Just see toimub praegu USA-s. Tallinnas on segregatsiooniprobleem algusjärgus, aga see kasvab palju kiiremini kui Riias või Vilniuses.
