Armastust ihkab nii naine kui ka mees

Ei ole võimalik rääkida 20. sajandi lääne kirjandusest ega maailmakirjandusest üldse, rääkimata Virginia Woolfist.

Ei ole võimalik rääkida 20. sajandi lääne kirjandusest ega maailmakirjandusest üldse, rääkimata Virginia Woolfist (1882–1941). Oli ju just Woolf see, kes oma möödunud sajandi esimesel poolel kirjutatud teostega, olgu nendeks romaanid või esseed, võitles naiskirjanikele kätte koha meeskirjanike kõrval. Loomulikult ei olnud Woolf sugugi esimene naiskirjanik. Esimene professionaalne Briti naiskirjanik Aphra Behn (1640–1689) tegutses juba 17. sajandil, aga 20. sajandi algus oli aeg, kui naised üle kogu maailma hakkasid nõudma meestega võrdseid õigusi.

Kuna Virginia mõlemad vanemad olid varem abielus olnud ja leseks jäänud, kasvas tüdruk üles kolmest abielust pärit laste seltsis. Tema isa Leslie Step­hen oli viktoriaanliku ajastu silmapaistev kriitik, toimetaja ja elulookirjanik, mis tähendab, et Virginia ja tema õde Vanessa said kodus üsna korraliku hariduse, kuid ülikooliharidust neile ei võimaldatud.

Virginia Woolfi kirjutatud üheksa romaani ja esseed on kirjandusloo olulised teetähised.

Tänu vendadele tutvusid õed Stephenid toonaste oluliste kultuurimeestega, kes tihtipeale kogunesid nende Gordon Square’il asuvasse majja, kus räägiti kõigest, olgu see maalikunst, kirjandus või seks. Bloomsbury rühmaks nimetatud seltskond mängis kahe sõja vahelises Inglismaa kultuurielus olulist rolli ja selle liikmete intellektuaalsus toetas Virginia isiklikke kirjanduspüüdlusi.

90-aastane „Orlando”

1912. aastal abiellus noor kirjanik Leonard Woolfiga ja temast sai Virginia Woolf. See oli hea abielu: Leonard hoidis kaasat väga ja hoolitses tema eest, kui Virginiat tabasid ebakindluse perioodid. Lapsepõlves alguse saanud depressioonihood süvenesid aja jooksul ja viisid viimaks õnnetu lõpuni. Virginia Woolfi kirjutatud üheksa romaani ja esseed on aga kirjandusloo olulised teetähised. Ilma nendeta ei oleks 20. sajandi modernism kaugeltki see, mis ta on. Ilma Woolfita oleks veel vähematel naiskirjanikel oma tuba, kus kirjatööd teha.

„Orlando” kannab endas kogu Vita mõju Virginiale. See on kirjandusloo pikim ja kauneim armastuskiri.

„Orlando” ilmus peaaegu 90 aastat tagasi, 11. oktoobril 1928. See oli Woolfi kuues romaan ja praegu on see kindlasti kõige tuntum, seda osalt kindlasti tänu romaani põhjal tehtud filmile. „Orlando” on ühelt poolt armastuskiri ja teiselt poolt romaan inglise kirjandusloost. Selle peategelane on kord mehe, kord naise kehas elav luulesepistaja, aristokraatliku perekonna pärija Orlando, kes liigub läbi sajandite ja tegevuspaikade, ajades taga oma elu ja armastust. Kord ilmutavad need end talle, kord kaovad jälle silmapiirilt.

Läbi mitme sajandi elades kohtab ta oma teel inglise kirjandusloo tähtsaid autoreid. Küll arutletakse seal Shakespeare’i püsimajäämise üle, küll astub läbi Alexander Pope.

Samamoodi nagu Orlando vahetab kehasid, vahetab ta ka tegevuspaiku ja armukesi. Küll sukeldub ta mehena naiste maailma, küll naisena naiste sekka, küll mehena meeste maailma, kuidas aga olukord lubab. Orlando on mängur, kes küll peidab end aeg-ajalt maailma eest, aga ikka ainult selleks, et taas välja ilmuda ja seltskonda üllatada. Pikast unest naisena ärgates avastab Orlando, et naisena ei saa ta kinnisvara omada, sest toonased seadused ei lubanud seda, ja algab pikk kohtutee.

„Orlando” on ka Virginia Woolfi armastuskiri aednikule ja kirjanikule Vita Sackville-Westile. Kaht naist sidusid esialgu sõprussidemed ja hiljem said neist armukesed.

Vita Sackville-Westi poeg Nigel Nicholson on kirjutanud: „„Orlando” kannab endas kogu Vita mõju Virginiale. See on kirjandusloo pikim ja kauneim armastuskiri, kus Virginia uurib Vita olemust, liigutab teda ühest sajandist teise, mängib temaga, riietab ta karusnahkadesse, pitsi ja smaragdidesse, narritab teda, flirdib temaga, mässib ta udukardina sisse.”

Orlando elab

Romaanist sai suur edulugu, mis tagas Woolfidele viimaks ometi majandusliku kindluse. Kui raamatu ilmumisega kaasnenud kuulujutud on praeguseks tähtsuse kaotanud, siis romaani koht maailmakirjanduse ajaloos on niisama hästi kui kivisse raiutud.

„Orlando” elab. Orlando niisamuti.

LP romaanisarja viimane raamat, Virginia Woolfi „Orlando” homsest saadaval koos LP-ga vaid nädalajagu! Vaata lisa: www.lpraamat.ee

Fakte

Virginia Woolfi ema Julia Step­hen oli erakordselt kaunis naine, kes oli mitmele prerafaeliitlikule kunstnikule modelliks.

Kõige erksamad lasepõlvemälestused olid Virginial seotud Cornwallis veedetud suvedega. Need on saanud kirjanduseks romaanis „Tuletorni juurde”.

1917. aastal asutasid Leonard ja Virginia Woolf kirjastuse Hogarth Press, mis avaldas suurema osa Virginia kirjatöid.

2013. aastal anti ühele King’s College’i uuele hoonele Virginia Woolfi nimi.