Armuhurm ja ahistus vabalt hingavas teatris

Uue lavastusega „Zebra” oskab Ingomar Vihmar hästi elulisest ollusest kunstilise essentsi välja pressida.

Otsingulist teatrit saab teha mitut moodi. On ekstravertseid eksperimente, kus röögitakse katuselt manifeste, kaasatakse meediat ja turundust, kruvitakse skandaale. Ja on vaikset sissepoole pööratud otsingulisust, mille näiteks võib tuua Ingomar Vihmari viimased lavastused.

Niipalju kui ma aru saan, ei rahulda Ingomari enam teatri range distsipliin: väljamängitud emotsioonid ja valmis joonistatud misanstseenid, lollikindlad repliik-vasturepliik- ja aktsioon-reaktsioon-lahendused. Ta tahab teha hoopis vabalt hingavat teatrit, kus olukorrad mängivad ennast ise lahti täpselt sellisena, nagu nad sellel hetkel tulevad.

Loe edasi, et teada saada, mida Andres Maimiku meelest „Zebras” ehk liiga palju oli.