Arvustus: Film läheb ilusti videomängu sisse ära
Peagi kinno jõudev film „Tron: Pärand” koos oma videomängu minemise ainesega on justkui tavaline järjekordne suur mammutfilm. Ometi on see eriline teos, kuna on järjeks ligi kolmkümmend aastat tagasi valmis saanud filmile.
Aastal 1982 polnud „Tron” mitte midagi esmaklassilist. Kindlasti jäi „Tron” samal aastal valminud „Blade Runneri” varju, oli ju mõlemas tegu mängulise tulevikumaailmaga, kuid Ridley Scotti film oli oma dramaturgia, konfliktide ja karakterite poolest võrratult põnevam ja mis tähtsam, tõsiseltvõetavam. Ent „Tron” ei valminud asjata. Valmis sai ka võrdlemisi popp videomäng, mis täna tundub naljakalt primitiivne. Ent tollane filmi „Tron” nautis tollaseid parimaid filmimise tehnoloogiaid. Kui muude asjade poolest on teos filmiajaloo prügikastis, siis just see tänases mõttes algeline animatsioon oli omas ajas täiesti kõva ja teeb kunagise filmi arvestatavaks. Eks ole selle kinnituseks ka tunnustus niinimetatud tehniliste alade Oscari-nominatsioonide vallas, mis „Troni” esimesele versioonile osaks langesid.
Samad trumbid
Nüüd, ligi kolmkümmend aastat hiljem lööb sama teema uuesti tulemisel lauale samad trumbid. Jälle moodsaima tehnoloogia abil valmis joonistatud videomängumaailm, kuhu peategelane saatuse tahtel satub, on loodud võimsalt ja fantaasiarikkalt. Kogu filmi arvutigraafika on hingemattev. Nagu ka heli oma võrratute efektidega.
Filmis on olemas leidlik seos esialgse versiooniga, peale seniste kangelaste toimetab kesksel kohal juba järgmise põlvkonna mängur Sam Flynn (Garrett Hedlund), kes läheb tehisreaalsusesse oma isa vanas „Tronis” pearolli mänginud Kevin Flynni (Jeff Bridges) jälgedes.
Nii nagu esmases „Tronis”, on ka nüüd dramaatiline konflikt lihtsakene, käib võitlus heade ja pahade vahel ning mingeid sisuliselt huvitavaid pöördeid sündmuste areng ei paku. Ja ka tegelased on võrdlemisi ühes tasapinnas mõistetavad. Sam läheb selgitama tõde oma isa kohta ja selle funktsiooniga see tegelane piirdubki.
Küll aga pakub lohutust Jeff Bridges, kes naaseb üle pika aja oma kunagi mängitud tegelaste juurde. Näitleja on nagu vein, kui seal vähegi ainest on, läheb ta aastatega paremaks. Ja nii on Bridges, kelle filmograafias on ka tühjalt kõmavaid ilueedisid, kahes põnevas rollis nauditav. Näitleja kahe vastandliku rolli mängus on pisikesi nüansse, mida lust vaadata.
Uus „Tron” pole kindlasti mingi suur õnnestumine filmimaailmas, kuid siin on väikesi võite visuaalsete kujundite alal. Vanade teemade kergitamine tehti nii, et surnud filmi lehka juures pole. Pealegi lõpeb film küsimärgiga, Sam naaseb videomaailmast koos võluva virtuaalse naisolendi Quorraga (Olivia Wilde). Mis loob hea alguse järgmiste „Troni”-võitluste jaoks.
Tron: Pärand
Lavastaja: Joseph Kosinski
Osades: Jeff Bridges, Garrett Hedlund, Olivia Wilde, Quorra, Bruce Boxleitner
CC Plazas alates 30. detsembrist
