New Yorgi trompetivirtuoos Dave Douglas ei mänginud kolmapäeval Eestis esimest korda. Jazzkaare esinejate nimekirjas oli ta juba 14 aastat tagasi. Tõsi, siis oli ta Myra Melfordi taustajõud. Juba enne seda jõudis Douglas käia kuulsa Knitting Factory klubi ansambli New And Used koosseisus Pärnus. Nüüd siis – Vene Teatri hubasel laval – andis Dave Douglas endanimelise kvinteti eesotsas järjekorras kolmanda Eesti-kontserdi. Tagasi lubas ta tulla hiljemalt viie aasta pärast ning siis juba eesti keele oskajana.

Ameerika Ühendriikide, kui mitte terve maailma säravamaid trompetiste ei vaja pühendunud puhkpillisõpradele ilmselt lähemat tutvustamist. Nagu ei vaja pikemat selgitamist, miks ühe trompetimängija kontsert võiks kujuneda Jazzkaare naelaks. Peale lugematute plaatide ning projektides osalemise on Dave Douglas loonud ka isikliku plaadifirma Greenleaf Music, mille rohelist T-särki ta enne lisalugude juurde asumist uhkusega kuulajatele näitas.

Dave Douglase kvintetis mängib lühikest kasvu prillidega virtuoosi kõrval neli mitte vähem tähelepanuväärset meest. Korvpalluri mõõtu saksofonist Donny McCaslin on absoluutne suurus omaette ning Douglasega küll ühiseid teemasid, küll vaheldumisi massiivseid soolosid lajatades demonstreeris dzˇässihiiglane tallinlastele, mida tähendab saksofon 21. sajandil.

Rhodesi klaveril torumeeste saavutusi peente akordidega tsementeerinud Orrin Evans ning kord laisalt lohiseva gruuvi, kord imetäpsete sünkoopidega kogu kraamile vundamendi loonud rütmigrupp James Genus (bass) ja Clarence Penn (trummid) tegi oma tööd kogu raha eest, nagu džässmuusikud ehk ise mõnikord eneseirooniliselt ütlevad.

Dave Douglas ise on kõiki oma tiitleid muidugi kuhjaga väärt. Kolme nupu kohta on tema instrumendis meeletult palju noote. Seal on sama palju  nüansse.