Arvustus: Printsess lendas üle käopesa
Soome filmis „Printsess” näidatud hullude maailmas peegeldub peategelase muinasjutumaailm, mis muudab tegelikkust. Film algab möödunud sajandi esimese poole lõpuosas, kui Kellokoski vaimuhaiglasse tuuakse uus patsient, kelle kodanikunimi on Anna Lappalainen, kuid kes leiab äkitselt endas siniverelise päritolu ja esineb Buckinghami lossis sündinud printsessina.
Printsess ei sünni vaimuhaiglasse sugugi mitte lihtsalt ja muretult. Katja Kukkola, kes esitab seda naiskarakterit ülima meisterlikkusega, mängib nappide vahenditega maha filmi eelloo. Vaataja näeb segaduses keskealist prouat, kes tunneb ärevust oma tuleviku pärast. Filmi peategelase silmadest on näha, et tegu on elu käest räsida saanud inimesega, kelle viimased päevad on olnud täis muret ja kannatusi. Millist muret, jääb küll saladuseks ja suures osas see saladus püsibki lahendamata kujul filmi lõpuni. Vaid stseenid haiglasse külla tulnud emaga kergitavad veidi katet Anna minevikult. Näitleja oskab oma rolli üles ehitada viisil, et tema kehastatud inimese ümber püsib salapära aura.
Edasipüüdlik hulluarst
Arto Haloneni lavastatud film toob vaatajate ette ühe soome rahva seas elanud legendi. Korjab ju rahvas oma juttude ja tähelepanuosutuste kaudu kuulsuste hulka inimesi, kes oma parameetrite järgi seal justkui olema ei peaks. Oma eluajal legendiks saamise kuulsust on nautinud erakud, posijad ja muu kummaline lihtsamat sorti rahvas, kes mingite oluliste omaduste poolest äkki tähelepanu keskmesse satub.
Soome ühiskonnas oli üheks selliseks inimeseks Anna Lappalainen ja kahtlemata mängisid tema kuulsuses rolli ka need rännutuurid, mis printsess koos oma õueneitsiga tegi ja mis filmis pooleldi lõbusalt, pooleldi kurvalt kajastamist leiavad.
Kuigi „Printsess” oma tonaalsuse poolest erineb täiesti Formani kuulsast filmist, on selle dramaatilises ülesehituses sarnaseid jooni. Filmis kerkib üles vaimuhaiguste karmide ravimeetodite teema, mis on olemas ka teoses „Lendas üle käopesa”. Kellokoski haiglainstitutsioonis on oma õde Ratched, kes positivismi vaimus üritab rakendada progressiivseid ravivõtteid, et vaimult õndsakesi elu juurde tagasi tuua. Selleks on noor ja edasipüüdlik hulluarst Johan Grotenfelt, kelle mängib põnevaks karakteriks Samuli Edelmann.
Film toob kinolinale tollele ajastule omased ja praegu keelatud vaimuhaigete ravivõtteid, nagu kõiksugused šokid ja lobotoomia. Johan Grotenfelt, kes seda ravimist veab, on mängitud tõsiseltvõetavaks draamapartneriks. Siin pole karikatuuri ega demoniseerimist ning seda võimsamalt ja ehedamalt ta mõjub, moodustades antipoodi printsessile.
Filmil on üks peategelane, kuid igal printsessil on ka oma saatjaskond. Sellesse kuuluvad näiteks hulluks pööranud pärissinivereline Christina von Heyroth (Krista Kosonen) ja eestlastelegi hästi tuttav Peter Franzén, kes seekord mängib hoopis joomahulluse käes vaevlevat tegelast. „Printsessis” pole mitte ainult särav peaosa kehastamine, vaid ka uhkelt välja mängitud õukond. Käopesa on filmis olemas koos värvikate tüüpide ja seltskonnaga, mis küünib ühiskonna mudeliks. Ainult et see mudel ei kuku traagilisel moel kokku – filmil on õnnelik lõpp.
Film „Printsess”
Soome 2010
Lavastaja: Arto Halonen
Osades: Katja Kukkola, Krista Kosonen, Samuli Edelmann, Peter Franzén jt
Peaosa kehastanud Katja Küttner (Kukkola) pälvis Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil parima naisnäitleja auhinna.
Linastub Eesti kinodes alates
28. jaanuarist.
