Tantupidu 2019 Foto: Ilmar Saabas

Tantsijaid vaadates märkasin ka, et nende liigutused ei olnud alati päris lõpuni täpsed ega ühtlased, lõppude lõpuks on valdavalt tegemist amatöörtantsijatega. Teatud mõttes mõjus see täieliku perfektsuseni mittejõudmine väga eestilikult, vähemalt grammike amatöörlikkust on väga paljudes Eestis toimuvates ettevõtmistes. Tantsupeol mõjub see väike ebaühtlus aga meeldivalt, muudab esituse elavaks ja palju siiramaks ja tantsijatega samastumise märksa lihtsamaks kui põhjakorealikud molekulitäpsusega ühtlaseks harjutatud staadionietendused.

Esimese tantsu tantsisid mehed siniste pintsakute ehk vammuste, mustade mantlite ehk kuubede ja valgete särkidega. Seejärel tulid platsile aga naistantsijate rühmad ja pilt muutus väga kirjuks: palju punast, sinna hulka ka rohelist ja kollast.
Tabasin end mõtlemast, et see on natuke nagu Eesti ühiskond läbi ajaloo, läbi kesk- ja kaasaja erinäoliste inimeste ja mitmepalgeliste kultuuridega maa.

Avalehele
73 Kommentaari