Kuigi lavastuse süžee järgib raamatu oma, on teatril teine spetsiifika. Siin ei saa midagi teist korda üle vaadata ega mõttepausi pidada. Asi tuleb ühe korraga meeldejäävalt ära teha. „Tagurpidis” on selle raskusega hästi toime tuldud. Samuti tempo vaheldamisega – lühikesed kalambuurid vahelduvad veidi pikemate etteastetega. Näeme episoode, mida raamatus pole. Uuendusi – ja sealjuures üsna põhjalikke – on veel. 

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: